Autofänn

Emilile meeldivad väga autod, iseäranis sellised, kuhu saab ise otsa või sisse ronida. Nüüd tegi ta esimest korda ka tutvust Selveri lasteautokäruga ( no ei tea, mis selle asjanduse korrektne nimetus on). Sõitis jupp aega mööda müügisaali ringi, endal suure lapse nägu ees. Ainus probleem oli selles, et auto ei tohtinud seisma jääda ning kõik vajalik tuli vanematel käigu pealt riiulitelt kärusse loopida.

Pühapäevane idüll

Imeilus päikesepaisteline pühapäev, looduskaunis koht, rahulikult vankris magav laps ja vanemad mõnusasti lesimas ja raamatuid lugemas. Tõeline idüll, kas pole?
Selline, kallid sõbrad, oli meie ettekujutus pühapäevast Botaanikaaias. Tegelikkus oli aga, et väike sõber Emili keeldus kategooriliselt vankris uinumas ja korraldas totaalse kisakontserdi. Ilmselt äratas üles ka kõik teised lapsed, kes 100m raadiuses oma vankrites tudusid. Lõpuks ta kandelinas siiski uinus ja sealt õnnestus ta ka tekile smugeldada, kus ta aga juba mõnekümne minuti pärast silmad lahti tegi, käigupealt emme raamatust lehe välja rebis ning tervitas vanemaid " lootsite, et mina magan jah! ahhaaa!" ilmel. Pisut nagu lootsime jah, kallis Emili.

Marta sünnipäev

Emili käis Marta 2. sünnipäeval. Oli väga tore aiapidu, kus sai mängida, naabri küülikut uudistada, aias ringi mütata ja tohutut hulka endast veidi vanemaid tegelasi uudistada.

Külaline

Nora tuli Emilile külla, et testida Emili vanemate võimekust lapsehoidmise alal. Tuleb tunnistada, et põhiliseks abivahendiks kujunes meil Lotte. Kõigepealt vaatasime Lotte filmi ja siis vaatasid Emili ja Nora kumbki oma Lotte raamatut, kusjuures Noral on lehekeeramine tõeliselt hästi käpas. Varsti saadame Emili Nora juurde sellel alal oskusi lihvima.

Väike tüdruk!

Piisas vaid pidulik pluus selga panna, kui igapäevasest röövlist sai hoobilt ilus mõtlik piiga.

Emili ja Merilin

Üle poole aasta sai Emili jälle oma onutütre Meriliniga kokku. Kui jõulude ajal tegutsesid noored daamid veel paralleelmaailmais, siis nüüd võeti juba üht-teist ka ühiselt ette. Emilile meeldis suu ammuli Merilini toimetamisi jälgida ja Merilin sai Emilile esineda ja pisut ka väiksema eest hoolitseda. Ühel õhtul õnnestus Merilinil tuttuläinud Tibu valju hääle abil ülesäratada. Emili jättis selle meelde ning vastas järgmisel päeval Merilini lõunauinaku ajal samaga :-). Muidu oli aga tüdrukutel üheskoos vahva - mütati vanavanemate juures, käidi vanaisaga teatris tsillimas ja rannas kiikumas ning vanaemaga metsas maasikal.

Üks päev kodus

Ühel toimetamisi täis hommikupoolikul jõudis Emili esmalt roosa lõnga lootusetult sassi ajada,

see järel emme riidekapis pättust tegemas käia,

tolmuimejat uudistada ja patsutada

ning viimaks veel iseseisvalt aknalauale ruloopaela lõgistama ja klaasile niiskeid näpujälgi tegema ronida.