Esmalt käisid vanemad Viinistus teatris ning Joonatan pidi sel ajal Viinistu hotellis tädi Leenaga mängima, düünet merevaadet nautima ning vankris vaikselt lainete laksumise saatel unne suikuma. Esimese vaatuse Joonatan tõesti mängis tädi Leenaga, vaheajal vitsutas kõhu piimast punni ning selmet silm looja lasta otsustas noorhärra terve teise vaatuse röökida. Kui vanemad teatrist tulid leidsid nad eest asjade taolisest käigust väga kurva tädi Leena ning silmad punaseks nutnud Joonatani. Kolm kuud tagasi lõppes emme teatriskäik umbes analoogselt ning kõigest sellest tulenevalt tegi emme järelduse, et järgmine kord üritab uuesti, kui Joonatan on kodust ära ülikooli läinud (või heal juhul ehk pisut varem aga kindlasti mitte niipea). Järgmisel hommikul käisime kolmekesi Viinistu kunstimuuseumis pilte vaatamas ning selline kultuuri nautimisviis meeldis Joonatanile küll.
Järgmisel päeval käisid vanaema ja Emili kirikus sõprade laulatusel, kus Emili tõestas, et midagi on ikka oma emmelt ka päritud. Nii kui orel helid ülesvõttis, lasi laps vanaema süles silma looja ning magas joonelt läbi terve laulatuse, pruutipaari õnnitlemise (kusjuures ka vanaema Lembe käis noortele lilli viimas magav Emili hõberebasena üle õla) ning tegi silma lahti alles siis kui kojusõitma asuti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar