Meie apartemendi rõdult avanev vaade Atlandi ookeanile. Ookeanis ujumas Emili küll ei käinud, aga varbad said korduvalt märjaks kastetud ning rannalt suur hulk merekarpe kokku kogutud.
Emili lõpetamas 3 kilomeetri pikkust matka Vila Reali linna. Terve matka jooksul etendas Emili vapralt emme seljakoti osa.
"Minu jäljed on need väikesed, aga kelle jäljed need suured siis on??" Teine vahva mäng, mida Emili on õppinud päiksepaistelise ilmaga mängima on "üle oma varju hüppamine". Üldse on varjud Emili jaoks olulised tegelased. Vahel ta suhtleb enda omaga ning mööda tänavat minnes teeb koheselt selgeks, kus on parasjagu emme vari ja kus issi vari.
Noored daamid (Emili ja Tuule) kohvikus.
Hotellis kujunes Emili lemmikmänguasjaks vannitoa bidee ning lemmik tegevuseks merekarpide pesemine. Ühtlasi sai ka selgeks, et väikelastega majapidamises ei oleks bidee ilmselt kõige mõistlikum vannitoa aksessuaar.
Teel Hispaaniasse. Emme ilmselt püüab Emilile ja vanaema Lembele näidata, kus Hispaania täpselt asub.
3 kommentaari:
Noral ilmnes reisil samasugune huvi bidee vastu.Tema arvates oli tegemist laste kraanikausiga, mis oli just temale sobiva kõrgusega. Seal üritati nii hambaid kui ka nägu pesta.
v'ga vahva reisikirjeldus! meie ergo kott on ka v'ga popikus osutunud - kutt kohe armastab seal olla erinevalt linast.
Postita kommentaar