Tuhat vabandust!

Kallid blogilugejad,

Võtke vastu meie vabandused ja kahetsused. Paus on äraütlemata pikaks veninud ja me püüame ennast parandada. 

Esmalt siis uudised ning siis suundume viimaste kuude retrospetkiivi juurde.

Emili on vahepeal suuremaks ja tublimaks sirgunud ning oma esimese liitsõnaga lagedale tulnud ( verbaalne kõne ei ole mitte see kõige kiirem aren

eja meie majas). Esimeseks liitsõnaks siis "uua-uua-auto." Sellega tähistab noor daam nii politsei-, kiirabi- kui ka tuletõrjaautot. Ühtlasi ka neid masinaid, mille omanik on signaalinupu liiga erksaks timminud ning mis seetõttu kogukama inimese või vankriga ekipaazi möödumisest lärmakalt märku annavad. Eelmisel nädalal viibisime pikemalt maal ning kuna Suislepas on uua-uua-autodega lood nadid sai selle austava nimetuse osaliseks ka muruniiduk.

Muidu eelistab Emili endiselt kehakeelt verbaalseile väljendusvahendeile ning kehakeeles on ta ikka tõeline meister. Näiteks suudab ta täiesti arusaadavalt ilma sõnu kasutamata esitada lause " Issi läks vannituppa, kus ta peseb hambaid ja ajab habet". Okey - issi on siiski tähistatud sõnaga.

Eelmise nädala suurim uudis on, et Emilil lõigati esimest korda elus juukseid. Juuksureiks siis emme ja issi. Pikad juuksed olid muidu toredad, kuid paraku nägi Emili suurema osa päevast välja nagu Jüri Arraku modell ( eriti peale tõusmist ja hommikust pudrupähemäärimist). Esmalt lähenesime soengule pieteeditundega ning pügasime ainult eest, kuid see lõppes tüüpilise Saksa jalgpallurisoenguga ning õhtul tuli taas käärid v

älja võtta ning siis sai pügatud ka tagumised juuksed. Tulemuseks siis soeng, mida tädid Politseiaia mänguväljakul nimetavad " oi kakoi krassivõi maljtsik". Uuest soengust veel korralikku pilti ei ole, küll aga pakume välja illustreeriva materjali vana soengu kohta.

"Uudiseid" siis veel niipalju, et juba ligi 2 kuud magab Emili nagu normaalsele inimesele kohane ehk enamasti vaid ühe ärkamisega nii varahommikusel ajal, mil ta oma voodist emme-issi voodisse kolib. Tundub, et poolteist aastat kestnud periood, kus keskmine emmele võimaldatud uneaeg öö kohta jäi sinna 6 tunni kanti ( mis omakorda jagunes 3 - 4 ossa) on lõppenud. Jeppii!!

Paar sõna Emili söömisharjumustest ka. Väikelapse kohta täiesti ebatüüpiliselt sööb Emili kõike, kogu aeg ja tohututes kogustes. Näiteks tänaseks õhtueineks manustas Emili 3(kolm!) kausitäit spagette köögiviljakastmega. Erilisteks lemmikuteks on juust ja banaanid. Põhimõtteliselt sellist asja, et Emili süüa ei taha naljalt juba ette ei tule. Tsiteerides vanaema Lembet "Nii hea isuga last nägin mina viimati siis kui Liis (Emili emme) väike oli". Tuleb tunnistada, et see ei ole viimase 30 aasta jooksul ka muutunud ning emme sööb samuti kõike, kogu aeg ja tohututes kogustes. 

Lõpetuseks siis ka selline fakt, et mähkmed on meie peres nüüdseks lõplikult minevikku vajunud ( päevasel ajal ei ole neid juba ligi pool aastat kasutusel olnud). Selle eest Emilile igatahes pikk pai ja keskkonnasõbraliku lapse eriauhind.