Hunt ja sinililled

Kaka ja kevade raamat on meil siin endiselt igapäevaselt kasutusel ning viimased kaks nädalat on vanemad Emilile iga päev unejutuks pidanud lugema lugu "Hunt ja sinililled". Lapsel on see küll juba sõnasõnalt pähe kulunud (no ikka nii, et kui kogemata mõni sõna vahelt ära jätta või mõne teisega asendada siis parandatakse). Täna käis emme lastega vanalinnas ning Viru tänava alguses nägime sinililli müüvaid mutikesi. Koheselt meenus loetud jutt ning emme muigas vaikselt kujutledes hunti mutikeste seas istumas, siis aga meenusid igapäevased hittlaused ning edasi hoidis emme hinge kinni ning lootis südamest, et Emili ei asu valjuhäälselt Kivirähku tsiteerima. Ei usu, et mutikesed uuema lastekirjandusega kursis on ning märkused "Kas vanamutid söövad sinililli?" või "Kas nende väikeste siniste nirakate eest makstakse raha?" oleks kõlanud pehmelt öeldes kohatult. Läks õnneks ja laps hoidis suu kinni. Muuseas märkasime ka, et hinnad ei ole enam need mis varem, sest erinevalt hundiaegsest 10 kroonist maksid sinililled juba tervelt 15 krooni kimp.