Ühesõnaga..
Olime Joonataniga juba varahommikust saati üleval ning juba enne kaheksat suundusime Viljandi turule maasika ja Pajumäe piima jahile. Pooletunnine maasikasaba üleelatud, marjad käru all ja piim kotis, suundusime kohalikku Konsumisse eesmärgiga osta üks liiter rummi. Selline pisut ehk ebatavaline suvehommikune soov oli tingitud sellest, mul tekkis tahtmine jõuludeks üks marjajook hakkama panna ning kuna maasikaid pakutakse viimaseid päevi, siis ei kannatanud selle teemaga enam suurt oodata. Ma pole kunagi varem rummi ostnud ning seetõttu uurisin alkoholiriiulit kohe eriti hoolikalt. Ka Konsumis oli kenakene saba ning Joonatan ei viitsinud teps mitte kärus vedeleda vaid turnis ringi. Kui siis meie järjekord kätte jõudis ja mina oma tagashoidliku soovi esitasin, teatas kõrval kassa pidaja minu tarbeks riiulilt pudelit koukivale kolleegile valjuhäälselt: "Sa ei saa talle seda müüa. Kell ei ole veel kümme." Seepeale muidugi pöördus kaks kassasabatäit inimesi rõõmuga vaatama, et kes see alkar on, kes ei suuda kümneni ka kannatada ning juba nii vara hommikul oma pudelit nõuab. Kärus turniv Joonatan muidugi lisas kogu olukorrale veel pikantsust juurdegi. Vandusime siis seadusele alla ning lubasime hiljem tagasi tulla.
Lõpetuks fotojäädvustus Joonatani leiutatud uuest magamisstiilist.
