Lõunauni

Kodus on järgnevad isendid:

A. 4,5 aastane laps

B. veidi üle 2 aastane laps

C. nooremas keskeas täiskasvanu (isendite A ja B ema)

Pakkuge kas ja kes magab(vad) lõunaund?

1. ainult B

2. A ja B

3. ainult A

4. A, B ja C

5. A ja C

6. B ja C

Kõik ülal pakutud vastusevariandid on valed. Õige vastus on ainult C!!!!!

Täpselt nii meil täna juhtuski. Mõlemad lapsed keeldusid lõunaunest. Ja pärast rohkem kui tund aega Joonataniga jändamist ja uinutamist andis emme alla ja otsustas, et no okey. Suveaja alguse puhul vast võib. Jäigi Joonatan esimest korda päeval ülesse. Hilisel pärastlõunal aga tuli emmel endal laste toimetamist vaadates selline karuuni peale, et jäigi magama. Ärkas 15 minutit hiljem Emili kestva (oli vist juba mõnda aega kestnud) kisa peale "Emme, ärka, vaata mis tal käes on!" Käes ei olnud tal (st. Joonatanil) midagi ohtlikku (emme virgudes kujutles juba nuga või kääre). Käes olid tal kõigest peotäis Emili juukseid.

Magamata Joonatan ei ole väga palju hullem kui maganud Joonatan. Endiselt ei kuula sõna, on kärme kui keravälk, ronib, hüppab, laamendab ja teeb kõikvõimalikke pättusid igal võimalikul juhul. Täna näiteks lisaks õe juuste väljatõmbamisele rebis lõhki oma voodilina, ronis aknalauale(väga rangelt keelatud aktsioon) ja lõhkus ära issi poolt äsja õlitatud ja ratastatud uhke kasti. Söögilauale ronimist, seal aelemist ja allahüppamist pole mõtet eraldi väljatooma hakatagi. See on selline igapäevane värk. Muidu on aga rõõmsameelne ja särasilmne poiss, kes poeb mitu korda päevas sulle sülle, lööb käed ümber kaela ja teatab "Ma almastan sind!".õ

Hommikune idüll

Mulle heideti ette, et näitan Joonatani siin blogis liiga negatiivses valguses. Pakume siis nüüd tilgakese mett tõrvapotti.

On hommik ja Joonatan ärkab, poeb kiiresti emme kaissu, tõmbab teki lõuani, aeleb selili silmad kinni ja muudkui korrutab "Nii mõnus!". Siis tõuseb korraks, tassib bussid-trammid-autod voodisse, paneb neil ka tekid lõuani ja jätkub mõnus aelemine. Varsti poeb Joonatan emmele veel lähemale, võtab väikeste kätega kõvasti emmel kaela ümbert kinni ja teatab "Ma teen sulle kalli-kalli!" Seejärel annab emmele nina otsa musi ning kommenteerib "Musi-musi ka!". Edasi vaatab oma suurte ja selgete silmadega emmele otsa ja ütleb "Ma armastan sind!".

Täitsa tõestisündinud lugu muide!

Lõpetuseks päevaküsimus: Kuidas on omavahel seotud Muumid ja Pingiviinipoeg Lolo seiklused?

Joonatan teab. Igakord kui ta Muumisid loendab (ja seda teeb ta igal söögikorral oma tassilt) teatab ta Piripiiga asemel Vanaisa Piigo. Iga kord emme parandab. Niimoodi 3x päeva, 7 päeva nädalas.

Härjast ja Jupiterist

Ma ei tea, kas on tarvis mainida, et kes meil siin see Jupiter parasjagu on. No vähemalt enda arust on ta kindlasti Jupiter - jumalate jumal ja vapraim mees universumis. Kõnnib ülbe näoga mööda elamast, keelab - käsib, poob ja laseb. Kõik teised on siis ühed parajad härjad. Või noh, Emili on tegelikult suutnud ennast veidi rohkem kehtestada (hammustamise teel), kuid meie Allaniga oleme küll sellised üpris pisikesed härjakesed, kellele on hea ülalt parnassoselt alla vaadata ja pähe sülitada. Enamasti see kõik meid eriti ei häiri. Füüsiline jõud on ikkagi meie poolel ning Jupiterihärra käib niimõnigikord magamistoas elu üle järelemõtlemas. Suureks erandiks on siin aga ööd. No ei suuda mina kohe taluda, kui olles just sõba silmale saanud, otsustab keegi virguda ning alustada jauramist teemal "Emme mine alla! Emme ei tohi magada! Emme tee kuhh-kuhh! (loe: süga selga) Emme anna käsi! jne jne". Kõike seda saadab pisikeste jalakeste tagumine ja näppude piinatavale silma toppimine. Jube tüütu. Sellest tulenevalt ongi meil siin lõunauinakud ka vanemliku instantsi seas väga popiks muutunud, kuid paraku see, mis sobib Jupiterile, ei sobi Härjale teps mitte. Ikka eriliselt vastik on lõunaunest ärgata. Oled uimane nagu kala kuival, midagi tehtud ei saa, päeva kasumlikum aeg lihtsalt maha magatud, kõik tundub räpane ja käib hullult närvidele. Jõuab siis just endale tassikese teed teha ning raamatu või arvuti avada ning juba virgubki va Jumalus, et alustada taas käskimist-kamandamist ja oma enesekeskse maailmapildi avardamist. Pole tarvis vist lisadagi, et energiat selleks saab ta sinu närvide söömisest.

Et lõpetada helgema noodiga (kallitel lugejatel ju endilgi jama küllaga) siis üks huumor eelmisest nädalast. Saabume parajasti Emili ja Joonataniga Eesti Lastekirjanduse Keskusesse jutuhommikule. Toimub üleriiete eemaldmine. Fuajees on lisaks meile veel kaks väga ontlikku ja toredat tädi. Ühel hetkel laseb Joonatan kõhutuult ja teatab valjult otse tädikeste nina all: "Kes tegi puuks-puuks! Eino tere talv!"

Me Emiliga naersime ikka nii, et pisarad taga. Eks seda loengut viisakatest kommetest sai hiljem küllaga peetud, kui noorsand otsustas Edgar Valteri loomingut kajastavaid vitriineronimiseks ja allahüppamiseks kasutada. Edgar Valter on liiga hea kirjanik/kunstnik, et sellist asja lubada.