Keerlevaid, pöörlevaid...

... poisse on täis (viisiks sobib Karavani laul teie vabal valikul).

Igatahes teatame uhkusega, et Joonatan keerab lõdvalt seljalt kõhule. Esialgu siiski ainult üle parema õla. 

Tekitamaks stressi ja ebatervet lastevahelist konkurentsi, siis märgime ka ära, et Emili võitis teda selles oskuses kuskil 2 nädalaga. Samas Joonatan ju teatavasti kõhult seljale keerab juba kuid, mistõttu füüsilise arengu alases edetabelis on seis 1:1. Laste hilisemat elu silmaspidades on ju määrava tähtsusega, kes millal mingi beebiea oskuse omandas. Isegi ülikoolieas saab meelolukat keskustelu vastassooga alustada teravmeelse pickuplinega: Mina hakkasin kolmekuuselt keerama, aga sina?

 

Katkine grammofon ja väike Ülbik

Emili nagu kõik teised väiksed lapsed suudab iga päev tekitada muidu täitsa korras elamisse totaalse segaduse. Kogu põrand on kaetud mänguasjade, riiete, raamatute, käterätikute ja veel saja muu asjaga. Kuna selline olukord kujutab endast teatavat ohtu kaaselanike elule ja tervisele - emme nimelt ei suhtu positiivsest väljavaatesse koos Joonataniga selili käia, sest taaskord on mingi vidin jalge alla jäänud - siis saadabki viimasel ajal kõiki Emili tegemisi emmepoolne jauramine stiilis: kui mõne asjaga oled ära mänginud, siis pane need oma kohale tagasi ja ära jäta siia vedelema! (Vanaema Lembele peaks see tekst nüüd küll tuttav ette tulema, sest seda plaati mängiti juba emme lapsepõlves).

Emili on aga väga tubli väike tüdruk ning pärast temapoolsete vastuargumentide (väited stiilis - talvesaabaste koht ongi keset suure toa põrandat) kindlakäelist kummutamist ta enamasti viibki nõutud koristustööd iseseisvalt läbi. On olnud ka imelisi hetki, kus Emili ilma igasuguse emmepoolse verbaalse mõjutamiseta tatsab mängitud mäng näpus riiuli suunas samal ajal oma tegevust kommenteerides: Emini viib puzzle riiulisse ja ei jäta seda põrandale vedelema. 

Täna aga pidid vanemad tunnistama järgmist situatsiooni. Kogu elamist kattis taaskord tihe mänguasjade kiht ning issi tegi ettepaneku see ühiste jõupingutustega likvideerida. Emili vaatas hindava pilguga toas ringi ning teatas siis kindlalt: Emme paneb asju ära, issi paneb asju ära ja Emini vaatab pealt!

Lõpetuseks paar fotosüüdistust:

Nii võib juhtuda, kui järgida vanema õe poolseid juhiseid beebiga ringikäimisel. Emme nimelt võttis kuulda Emili mõttevälgatust - teeme Joonatanile ka patsi pähe! Resultaadiks oli ei rohkem ega vähem kui patsiga poiss :-). 

Joonatan näitamas värskelt omandatud oskust ehk võtan pakutava mänguasja oma kätte ning siis mängin sellega täitsa iseseisvalt. 

Rollid sassis ja olümpia

Meil Emiliga siin on ikka järjest põnevamad ajad. Näiteks eile õhtul kui enne magamaminekut mänguasju ja muud Emili poolt päeva jooksul laiali tassitud kraami kokku korjasime ja oma kohtadele panime, teatas Emili, et nüüd teeme nii, et emme paneb ja tema juhendab. (Tavaliselt on vastupidi) Ja siis läkski Emili emme ees esikusse riidesahtlite juurde, näitas näpuga vastavale sahtlile ning teatas kindaid hoidvale emme  -  Pane need kindad sinna!. Varsti ilmselt on käes ajad, kus Emili teatab, et emme kas sa süüa tahad, ma teen supi soojaks. 

Nüüd ma siis kasutan juhust ja kelgin natuke oma kahe-aastasega. Seda, et ta ise riidesse paneb oleme juba maininud, kuid lisaks sellele võtab ta õuest tulles ennast ise riidest lahti (algusest-lõpuni) ning paneb kõik riided nende õigetele kohtadele ära! Kui keegi peaks oleme nii jultunud, et teda selle tegevuse juures abistada üritab, siis järgneb verbaalne nahatäis. 

Joonatani eest hoolitsemine on ka Emilil juba hästi käpas. Eile juhtus emme pealt nägema situatsiooni, kus Joonatan lesis oma kookonis oodates viimaste õueriiete installeerimist ning ilmselt oli emme liialt jokutama jäänud, sest noormees tõstis häält. Emme paraku ei saanud kohe kohale rutata. Joonatanist mööda tatsav Emili seevastu tegi oma tegevuses pisikese pausi, kükitas Joonatani juurde ning nagu möödaminnes pistis poisile luti suhu ise kommenteerides: Mis sa urised (Emili versioon emme poolt kasutatavast sõnast jorised) Joonatan? Kas sa lutsikut tahad?.

Üldiselt aga on meil siin kibekiire olümpiaaeg, mistõttu varem päevasel ajal vaikselt nurgas norutanud telekas mängib täistuuridel. Emme on nimelt kirglik tugitoolisportlane ning mis saaks olla veel ilusam, kui taliolümpia, mille ajal ei peagi tööl arvutist asjade käigul silma peal hoidma, vaid saab kodus teleri ees kaasa elada. Emme aga on nüüd sunnitud oma nappi aega jaotama lausa kolme nõudliku tegelase - Emili, Joonatani ja Teleka vahel. Selgunud on ka, et Emilit sport suurt ei huvita, seevastu Joonatani huvitab nurgas plinkiv pilt ja Kuuse Lempsi kaasakiskuv jutuvada isegi väga. Paraku mis on lubatud Jupiterile ei ole lubatud Härjale. Kuna emme ei ole just eriti veendunud, et telekavaatamine on kolmekuusele poisile paslik ajaviide, siis annab ta endast parima paigutamaks Joonatani sellise nurga alla, kust telekas ei paista. Joonatan seevastu on endas avastanud uusi võimeid ja oskusi keeramaks silmi vaat et selja taha ning muutmaks täiesti enda jõu ja osavusi abil algselt pealesunnitud asendeid telekavaatamiseks sobivamateks. Seega võib kohe kindlasti väita, et eeskuju on nakkav ning tänu olümpiale areneb ka meie noorhärra füüsis uue hooga. 

Mõned momendid tänasest päevast

Ehk siis elu kahe-aastasega.

Emme ja Emili mängivad toredat lauamängu, mille Jõuluvana meile tõi. Joonatan magab.

Äkki täitsa tühja koha pealt teatab Emili: Emmega on nii tore!

Emmel tuleb lausa pisar tuleb silma....

On juba õhtu ning emme on pikast päevast täitsa läbi, sest seljataga on 10 tundi koos nonstop rääkiva Emiliga (kas me juba oleme maininud, et lõunaund see laps enam ei maga) ning valmis andma pool kuningriiki 5 minuti täieliku vaikuse eest. Joonatan üritab kandelinas silma looja lasta. 

Emme: Emili, emme on täitsa väsinud ja ei jaksa enam rääkida. Palun mine mängi natuke aega verandal nukkudega. Kohe tuleb issi ja siis hakkame kõik koos sööma.

Emili: Ei.

Emme: No ole siis natuke aega vähemalt tasakesi. Näe, Joonatan hakkab ka tuttu jääma.

Emili: Ei, Emini tahab rääkida.

Emme: Aga emme on väsinud ja ei jaksa enam.

Emili (emmest 10 sentimeetri kaugusel hüpates): Ei, emme ei ole väsinud! (10x järjest)

Emmel tuleb lausa pisar silma ....

Laulev seljakott

Mõned inimesed kuulavad tänaval kõndides kõrvaklappidega neile sobivat muusikat. Emme kuulab ka tänaval kõndides muusikat, kuid paraku puudub tal igasugune kontroll esitamisele tuleva repertuaari üle. Kadedad ei ole me samuti ning lubame lahkesti laulukestest osa saada ka kõigil, kes juhuslikult meie lähedale kõndima satuvad. Täna näiteks olid plaadimasinasse sattunud järgnevad palad: Kes elab metsa sees?, Üks kiisu läks kõndima. ning Põdra maja. Kuna rohkem laule valikus seekord ei olnud, tulid need kolm üha uuesti ja uuesti kordamisele. 

Tegelikult tuleb tunnistada, et ega see kahe-aastase kotiga seljastassimine ning samal ajal mööda lumiseid kõnniteid vankri lükkamine just eriti kerge tegevus ei ole. Hetkel on see siiski kõige mõistlikum variant õues liikumiseks. Ühtlasi on emmel säilinud lootus, et ehk sel teel saab ka mõnedest lisakilodest lahti, mis seni ei ole mingeid lahkumismärke ilmutanud. Karta on, et kilode paikseks jäämises tuleb süüdistada seda Pille blogist leitud kooki. Täitsa uskumatu, et nii lihtsalt saabki imemaitsva koogi valmistada. See kook nimelt tuleb meil siin järjest uuesti ja uuesti kordamisele ning enamasti õnnestub emmel vähemalt pool kooki salaja ära süüa, samal ajal Emilile väites, et kook on magustoit ja magustoitu korraga palju ei sööda. Vot selline silmakirjalikkus! Igatahes, kui kellelegi peaks ennast peeglist vaadates tunduma, et enne rannahooaega peaks paar kilo juurde võtma siis selle koogi näol on lahendus nagu maast leitud. 

Joonatan - 3 kuud

Meie Nupsik ongi juba kolmekuune. Kaalud - mõõdud leiate vasakult tulbast ning need on endiselt koduste mõõtmiste tulemus, sest arstitädi juurde me veel ikka jõudnud ei ole. Anname endast parima, et enne esimese poolaasta täitumist seal ikkagi korra ära käia ning tõestada, et Joonatani näol ei ole tegemist väljamõeldud virtuaalbeebiga. 

Oskused suuresti endised ehk seljalt kõhule veel ei keera, küll aga endiselt kõhult seljale ning seljalt küljele. Suhtleb vabalt beebide keeles ning on üks äraütlemata rahulik ja rõõmsameelne sell. Viimase aja nähtus on, et uneaegu on hakatud koomale tõmbama ehk siis ei magata enam iga ülaloldud tunni tagant vaid rõõmustatakse pereliikmeid 1,5 tunniste ja õhtupoolikutel lausa 2 - 2,5 tunniste ärkvelolekutega. Magamises on Joonatan aga endiselt väga tubli ehk kui silm juba looja läheb siis ikka korraga kuskil tunnikeseks ning lõunaajal õues põõnatakse enamasti suisa kolm tundi jutti. Magamiseks kõlbavad võrdselt hästi nii vanker, kandelina kui lamamistool. Viimane küll eeldab eelnevat teki sisse rulliks keeramist. Esimesel päevapoolel reeglina uinumisel kaasabi ei vajata. Öösel magab meie noormees läbi une kujuteldava vastasega vihast võitlust pidades ehk siis iga natukese aja tagant kõiki jäsemeid vehkides. Teda ennast see suurt ei sega, küll aga ei suuda emme seda kommet eriti hinnata. Siiski tuleb tunnistada, et eelnevad aastad Emiliga on emmet piisavalt karastanud ning uni koos sipleva imikuga on endiselt magus ning kurta oleks patt. 

Söömisesse suhtub Joonatan nagu korralik Eesti mees  - süüakse selleks, et elada ja mitte vastupidi ( emme ja Emili esindavad seda teist maailmavaadet :-)). Viie minutiga kiirelt kõht täis ja minek! 

Päevaseks lemmiktegevuseks on Joonatanil kujunenud vannitoas kraanikausi kõrval kõhutamine ning kraanikausis loomadega mängiva Emili jälgimine. Kui paljast vaatamisest hakkab isu täis saama, siis pistab Joonatan vargsi käpa vette ning  ei suuda seda uutmoodi aistingut ära imestada. Emme seisab sel ajal turvatöötajana kõrval ning kui laste vaatamisest küll saab, siis sisustab aega kudumisega. Mõni päev tagasi järgnes sellele Emili asjatundlik kommentaar: Emme püsti seistes ei koota, kootakse istudes!

Tegelikult aga ootame siin juba kevadet, sest ainus tegevus, mida Joonatan tõeliselt ei salli on paksude talveriiete selga ajamine ning ega emmegi eriti lärmavale ja siplevale isendile vattide selga toppimist ei naudi. Emili seevastu on selgeks saanud ise riidesse panemise (jah kogu talvevarustus pesu-sukapüksid-särk-kampsun-karupüksid-tunkepüksid-villased sokid -saapad -sall-müts-kindad-jope saab ise selga pandud, emme abi vajatakse vaid kampsuninööpide, pükste kummide ja kinnaste juures) ning naudib seda tegevust täiega.

Kadriorus

Käisime täna kõik neljakesi mõnusat talvist laupäeva Kadriorus veetmas. Emili kasutas transpordi vahendiks kelku (kelk meil muide ainult seda ülesannet täidabki, sest mäest allalaskmisest Emili keeldub, küll on ta nõus kaasaelama kelgutavale lapsevanemale) ning Joonatan emmet ( kui ülemist pilti hoolikalt vaadata, siis emme kõhul võib tähendada kandekotis tudivat noormeest). Esmalt vaatasime luigetiigi juures jääskulptuure ja lumememmi ning seejärel jagunesime paaridesse. Ekipaaz koosseisus emme ja Joonatan käis KUMUs Starkopfi näitust kaemas, samal ajal kui issi ja Emili Miia-Milla-Manda lastemuuseumis askeldasid. Emili on erinevate sugulastega selles muuseumis käinud juba mitmel-mitmel korral ning tegevust jagub endiselt. Tõeliselt vahva paik lastele!

Seejärel taas erinevad ekipaazid ühinesid ning laupäevase perepäeva lõpetuseks käisime kõik koos Nopis keha kinnitamas. 

"Tore" perekondlik laupäev sellega paraku siiski ei lõppenud, sest kui üks pereliige on kahe-aastane siis tuleb ju ka käituda vastavalt vanusele ehk kui keegi juhtus täna kella 16 paiku Kadriorg - Torupilli trassil kelgul täiest kõrist karjuvat last nägema-kuulma, siis teadke, et see oli meie väike armas Emili. Paraku jäävad vanemad vastuse võlgu, mis põhjusel seekord siis lärmati või nagu alkoholi reklaamis  - põhjuse leiab alati. 

Olelusvõitlus

Meie pisipoeg peab juba väga varakult karmi konkurentsiga silmitsi seisma ning enda koha eest võitlema. Nimelt elab siin koos meiega isik koodnimega Lehmavasikas (väljanägemine on tal küll rohkem lamba oma), kelle igapäevaseks südamesooviks on olla sama tubli kui Joonatan, teha samu asju kui Joonatan ning viibida samades paikades kui Joonatan. Ühesõnaga kui Joonatan selitab mähkimislaual, siis on ka Lehmavasikal just parasjagu kindlasti sinna asja või kui Joonatan asutab rõdule tuttu, nõuab ka Vasikas, et ta kombedesse ja kookonisse topitaks ning magama pandaks. Suur osa Joonatani riietest on pidevalt Vasika tarbeks tuuri pandud ning emme peab kurja vaeva nägema, et oma poeg päris paljaks ei jääks. Vasikas on aga kaval sell. Ise ei tee ta kunagi midagi, vaid lesib armsalt naeratades nagu beebi ikka. Vajaduste eest hoolitsemiseks ning riideesemete kokkutassimiseks on tal käsundusohvitseriks võetud Emili. Viimane aga võtab omi ülesandeid surmtõsiselt ning seisab nagu müür vasika õiguste eest ning ei tagane sammugi. Nii emme ja Emili siin siis päevast päeva oma beebide heaolu nimel kemplevadki ning sellised vaidlused kipuvad teinekord isegi väga tuliseks minema. Emme salajane lootus on, et Joonatan hakkab varsti ise enda eest seisma ning siis saab Vasikale ikkagi lõplikult selgeks tehtud, kes siin majas noorperemees on.