kolmapäev, 17. veebruar 2010

Rollid sassis ja olümpia


Meil Emiliga siin on ikka järjest põnevamad ajad. Näiteks eile õhtul kui enne magamaminekut mänguasju ja muud Emili poolt päeva jooksul laiali tassitud kraami kokku korjasime ja oma kohtadele panime, teatas Emili, et nüüd teeme nii, et emme paneb ja tema juhendab. (Tavaliselt on vastupidi) Ja siis läkski Emili emme ees esikusse riidesahtlite juurde, näitas näpuga vastavale sahtlile ning teatas kindaid hoidvale emme  -  Pane need kindad sinna!. Varsti ilmselt on käes ajad, kus Emili teatab, et emme kas sa süüa tahad, ma teen supi soojaks. 
Nüüd ma siis kasutan juhust ja kelgin natuke oma kahe-aastasega. Seda, et ta ise riidesse paneb oleme juba maininud, kuid lisaks sellele võtab ta õuest tulles ennast ise riidest lahti (algusest-lõpuni) ning paneb kõik riided nende õigetele kohtadele ära! Kui keegi peaks oleme nii jultunud, et teda selle tegevuse juures abistada üritab, siis järgneb verbaalne nahatäis. 
Joonatani eest hoolitsemine on ka Emilil juba hästi käpas. Eile juhtus emme pealt nägema situatsiooni, kus Joonatan lesis oma kookonis oodates viimaste õueriiete installeerimist ning ilmselt oli emme liialt jokutama jäänud, sest noormees tõstis häält. Emme paraku ei saanud kohe kohale rutata. Joonatanist mööda tatsav Emili seevastu tegi oma tegevuses pisikese pausi, kükitas Joonatani juurde ning nagu möödaminnes pistis poisile luti suhu ise kommenteerides: Mis sa urised (Emili versioon emme poolt kasutatavast sõnast jorised) Joonatan? Kas sa lutsikut tahad?.
Üldiselt aga on meil siin kibekiire olümpiaaeg, mistõttu varem päevasel ajal vaikselt nurgas norutanud telekas mängib täistuuridel. Emme on nimelt kirglik tugitoolisportlane ning mis saaks olla veel ilusam, kui taliolümpia, mille ajal ei peagi tööl arvutist asjade käigul silma peal hoidma, vaid saab kodus teleri ees kaasa elada. Emme aga on nüüd sunnitud oma nappi aega jaotama lausa kolme nõudliku tegelase - Emili, Joonatani ja Teleka vahel. Selgunud on ka, et Emilit sport suurt ei huvita, seevastu Joonatani huvitab nurgas plinkiv pilt ja Kuuse Lempsi kaasakiskuv jutuvada isegi väga. Paraku mis on lubatud Jupiterile ei ole lubatud Härjale. Kuna emme ei ole just eriti veendunud, et telekavaatamine on kolmekuusele poisile paslik ajaviide, siis annab ta endast parima paigutamaks Joonatani sellise nurga alla, kust telekas ei paista. Joonatan seevastu on endas avastanud uusi võimeid ja oskusi keeramaks silmi vaat et selja taha ning muutmaks täiesti enda jõu ja osavusi abil algselt pealesunnitud asendeid telekavaatamiseks sobivamateks. Seega võib kohe kindlasti väita, et eeskuju on nakkav ning tänu olümpiale areneb ka meie noorhärra füüsis uue hooga. 

1 kommentaar:

her ütles ...

Jaa, see silmade kasvõi selja taha keeramine plinkiva ekraani nägemiseks on tuttav lugu.