Vari

Täna kell 18 võis Kunderi tänaval näha ekspromnt-perfomansit "Vari".
Joonatan nimelt otsustas, et tema ei taha endale varju. Esmalt üritas varju käega maha rapsida. Seejärel varju eest minema joosta, siis järgnesid edutud püüdlused hüppamise teel varjust vabaneda ja lõpetuseks äge karjumine "Ma ju ei taha seda varju, kuidas ta aru ei saa!". Kokku kestis tubli 5 minutit. Julgeks öelda, et kilpluse ülim aste. Me Emiliga moodustasime tänuliku publiku ja naersime südamest. Ilmselt ei olnud tegemist huumorietendusega, sest noor kunstnik võttis meie naeru isikliku solvanguna.  Võib juhtuda, et mõnel päeval tuleb perfomans kordamisele aga lubada ei julge.

Kodus aga kuulsin laste käest, et kuna eelmisel päeval olla sissemagatud, siis issi olevat hommikusöögiks pakkunud kõrsikuid hapukoorega ja tomateid. Nojah, keegi polnud ju arvestanud koduse hommikusöögiga ja midagi muud ilmselt ei leidunud kiirelt tarbimiseks. Suht leidlik valik. Ma ise ilmselt ei oleks hapukoorega kõrsikute peale tulnud.

Vesteid ja vestlusi

Joonatan peab meil kergemat sorti silmapõletikku ja sel põhjusel istume siin Emiliga temaga kodus. On olnud aega lastega huvitavaid vestlusi mahapidada. Mõned näited.

Joonatan: Mina tahaks endale ikka selliseid suuri lemmikloomi. Nagu näiteks hobused või lõvid või tiigrid.

Emme: Ma ei tea. Selliseid loomi vist väga ei peeta lemmikloomadena.

Joonatan: Ähh. Tädi Leenal ju on hobused. (1:0)

Emme: Aga kelle sa siis võtaks?

Joonatan: Lõvi.

Emme: Lõvid elavad Aafrikas. Tal hakkaks talvel siin vist külm.

Joonatan: Aga tal on paks talvekasukas.

Emme: Aga kuhu me selle lõvi elama paneksime.

Joonatan: Lauda.

Emme: Millisesse lauda?

Joonatan: Lauta, noh.

Emme: Meil ei ole ju lauta.

Joonatan: Siis taha aeda.

Emme: Aga mis me sellele lõvile süüa annaksime (üritab Emme Joonatani endameelest lohku tõmmata)?

Joonatan: Lõvikrõbulaid loomulikult! (2:0)


Emili aga mõtiskleb hoopis igavikulisematel  teemadel.

Emili: Mul on sulle üks küsimus.

Emme: Ainult üks?

Emili: Kuidas on nii, et maailm muudkui pöörleb ja pöörleb. Kas ta kunagi ära ei lõpe?

Emme: Seda ma tõesti ei tea.

Emili: Enne meid olid dinosaurused eks?

Emme: Jah.

Emili: Aga siis on ju loogiline, et peale meid tulevad ka keegid.

Emme: Loogiline.