Aga äkki on nii, et seal vee sees elab selline olend, kes suvel ennast kogu aeg liigutab ja siis vesi on soe ja selline vedel. Aga talvel see olend muudkui mõtleb ja mõtleb kuni jääb magama ja siis vesi külmub ta ümbert ära. Ja siis kevadel see olend hakkab jälle niimoodi liigutama ja ennast siputama.
reede, 18. jaanuar 2013
Vesi
Emili mõtiskles täna vee ja jää ning talve ja suve üle. Lõpuks tuli ta välja sellise teooriaga:
Aga äkki on nii, et seal vee sees elab selline olend, kes suvel ennast kogu aeg liigutab ja siis vesi on soe ja selline vedel. Aga talvel see olend muudkui mõtleb ja mõtleb kuni jääb magama ja siis vesi külmub ta ümbert ära. Ja siis kevadel see olend hakkab jälle niimoodi liigutama ja ennast siputama.
Aga äkki on nii, et seal vee sees elab selline olend, kes suvel ennast kogu aeg liigutab ja siis vesi on soe ja selline vedel. Aga talvel see olend muudkui mõtleb ja mõtleb kuni jääb magama ja siis vesi külmub ta ümbert ära. Ja siis kevadel see olend hakkab jälle niimoodi liigutama ja ennast siputama.
Hommik
On hommik. Kuskil kaugustes heliseb äratuskell.
Vahemärkus: kaugstes sellepärast, et nagu igal ööl on taaskord Joonatan ja Allan umbes kell kolm kohad vahetanud. Või noh kui olla aus ja mitte nii viisakalt väljenduda, siis tuleb Joonatan igal öösel emme-issi tuppa ja viskab issi julmalt voodist välja. Tehes seda nii väikese inimese kohta hirmutaval toonil oma kallile isale "Sina ei tule siia!" käratades. Kuna keegi meist ei viitsi temaga sel kellaajal vaielda, siis kolib Allan rahumeelselt lastetuppa, et väikemees saaks hommikuni jäänud tunnid veeta jalgadega emmet tagudes. Joonatani magamisstiil on väga ilusti esitatud joonisfilmis "Lepatriinude jõulud" stseenis, kus Pedrole kuuluv kirp/koer magab jalad õhus visklemas.
Süzee juurde tagasi tulles. Kõlab äratuskella helin, see lüüakse kinni. Hetk vaikust ja siis küsib Joonatan täiesti virgel häälel:
Kas see oli suitsuandur?
Vahemärkus: kaugstes sellepärast, et nagu igal ööl on taaskord Joonatan ja Allan umbes kell kolm kohad vahetanud. Või noh kui olla aus ja mitte nii viisakalt väljenduda, siis tuleb Joonatan igal öösel emme-issi tuppa ja viskab issi julmalt voodist välja. Tehes seda nii väikese inimese kohta hirmutaval toonil oma kallile isale "Sina ei tule siia!" käratades. Kuna keegi meist ei viitsi temaga sel kellaajal vaielda, siis kolib Allan rahumeelselt lastetuppa, et väikemees saaks hommikuni jäänud tunnid veeta jalgadega emmet tagudes. Joonatani magamisstiil on väga ilusti esitatud joonisfilmis "Lepatriinude jõulud" stseenis, kus Pedrole kuuluv kirp/koer magab jalad õhus visklemas.
Süzee juurde tagasi tulles. Kõlab äratuskella helin, see lüüakse kinni. Hetk vaikust ja siis küsib Joonatan täiesti virgel häälel:
Kas see oli suitsuandur?
teisipäev, 15. jaanuar 2013
Pilvelõhkujad
Meie kodu akendest paistavad pilvelõhkujad. No kui täpne olla siis on tegemist siiski nende Tallinna kesklinna kõrghoonetega, kuid kui Munamägi kvalifitseerub siin Maarjamaal mäeks, siis võib neid maju ka pilvelõhkujateks nimetada. Joonatan on nendest hoonetest lummatud. Küll vahib ta neid trepiaknast, küll käsib end sülle võtta ja kiikab vannitoa aknast. Eriti ägedad on pilvelõhkujad pimedas, sest siis saavad tuled ja tulukesed täiega särada. Ilu on teatavasti vaataja silmades - ühe mehe valgusreostus on teise (pisut väiksema) mehe ime. Lõhkujaid saab poiss imetada ka lasteaiast koju kõndides, sest siis need paistavad erinevatelt teelõikudelt ja Joonatan teab täpselt millal ja kuhu vaadata tuleb. Täna siis leidis koduteel aset järgmine kahekõne.
Joonatan(heldimusega) : Pilvelõhkujad!
Emme: On jah, pilvelõhkujad.
Joonatan: Üks on kolmnurgaga ja teine ristiga.
Emme (visuaali kontrollides): On jah.
Joonatan: Üks on seebi panga maja ja teine svisshotell.
Emme (pisut üllatunult): On jah.
Joonatan: Seebi panga majas seebitatakse ja svisshotellis söödakse. (paus) Mõnikord.
Emme on lihtsalt jahmatusest tumm.
Hiljem kodus küll selgus, et seda, et kolmnurgaga maja on Seebi pank ja et see teine on svisshotell, olla issi briifinud, kuid vastavad tegevused antud asutusis järeldas Joonatan täiesti omal käel. Kusjuures täiesti pädevalt järeldatud!
Ühtlasti teab Joonatan veel, et pilvelõhkujate katusel vilkuvad punased tulukesed on selleks, et lennukid neile otsa ei sõidaks. Samas mängitakse aga klotside ja lennukitega mänge, mida võiks tingilikult nimetada 9.11 ainelisteks. Need mängud on poiss täiesti ise välja mõelnud, sest antud ajaloosündmusest ei ole teda meie teada keegi briifinud. Me igaks juhuks ei hakka sellest mingeid järeldusi tegema ja väga lapse mängudesse sekkuma ka nagu ei tiku. Ehk on Kapol parajasti muud tegemist, kui tulla kontrollima, et ega me oma pojast juhuslikult tulevast terroristi ei kasvata. Võib muidugi ka olla, et tegemist eelmise elu flashbackiga. Kes teab, kes teab.
Joonatan(heldimusega) : Pilvelõhkujad!
Emme: On jah, pilvelõhkujad.
Joonatan: Üks on kolmnurgaga ja teine ristiga.
Emme (visuaali kontrollides): On jah.
Joonatan: Üks on seebi panga maja ja teine svisshotell.
Emme (pisut üllatunult): On jah.
Joonatan: Seebi panga majas seebitatakse ja svisshotellis söödakse. (paus) Mõnikord.
Emme on lihtsalt jahmatusest tumm.
Hiljem kodus küll selgus, et seda, et kolmnurgaga maja on Seebi pank ja et see teine on svisshotell, olla issi briifinud, kuid vastavad tegevused antud asutusis järeldas Joonatan täiesti omal käel. Kusjuures täiesti pädevalt järeldatud!
Ühtlasti teab Joonatan veel, et pilvelõhkujate katusel vilkuvad punased tulukesed on selleks, et lennukid neile otsa ei sõidaks. Samas mängitakse aga klotside ja lennukitega mänge, mida võiks tingilikult nimetada 9.11 ainelisteks. Need mängud on poiss täiesti ise välja mõelnud, sest antud ajaloosündmusest ei ole teda meie teada keegi briifinud. Me igaks juhuks ei hakka sellest mingeid järeldusi tegema ja väga lapse mängudesse sekkuma ka nagu ei tiku. Ehk on Kapol parajasti muud tegemist, kui tulla kontrollima, et ega me oma pojast juhuslikult tulevast terroristi ei kasvata. Võib muidugi ka olla, et tegemist eelmise elu flashbackiga. Kes teab, kes teab.
reede, 4. jaanuar 2013
Roheline kaart
See uus Tallinna ühiskaart on üks paras nuhtlus ma pean ütlema. Ma olen vist selle aasta nelja päevaga sõitnud rohkem ühistranspordiga kui viimase nelja kuuga. Kesklinna inimesena liikusin varem igale poole jalgsi. Nüüd äkki enam ei kõlba. Igale poole on tarvis trammi või bussiga liigelda. Kohe päris tõsiselt. Enne mul ei tulnud pähegi kahte peatust trammiga minna. Milleks. Nüüd äkki on asfalt libe ja mingid ollust sajab, kaart on taskus, lähme trammiga, pole probleemi. Kui see asi nii edasi läheb siis hakkab see lõpuks ka kehakaalule.
Mina olengi see indiviid, kelle pärast ühistransport on ülekoormatud. Õudne.
Lisaks muule, sain ma hakkama veel ka sellega, mille eest härrased Juur ja Kivirähk oma aasta avasaates kodanikke hoiatasid. Suundudes kesklinnast Järvele ma nimelt ei viitsinud õiget numbrit bussi ära oodata ja hüppasin esimese ettejuhtuva peale lootuses, et "küllap see läheb ka kohale". Bussi peal märgitud lõpp-peatus tundus loogiline. Läks ta jee. Algus oli paljulubav ja buss suundus soovitud suunas. Ühel hetkel aga keeras ta järsult paremale ja ma sattusin sõna otseses mõttes kurat teab kuhu. Te kindlasti teate seda betoonplokkidest seina, mis enne Järvet piki Pärnu mnt.d jookseb. Vot nüüd ma tean, mis selle seina taga asub. Kui ma edaspidi samasse ämbrisse ei astu, ei satu ma sinna ilmselt enam kunagi, sest kellelgi teisel peale sealsete elanikke sinna küll asja ei ole.
Ühesõnaga Head Uut Aastat, armsad sõbrad ja ärge siis tasuta bussisõiduga liiale minge!
PS. sellest, kust ja kuidas mittetallinlased edaspidi pileteid peaks soetada saama, ei suutnud me Allaniga kümne minuti jooksul buss nr. 18 peal infostendi tudeerides küll kumbki aru saada. Nemad siis ilmselt kõnnivad need minu poolt käimata jäävad kilomeetrid tasa ja lähevad suvele vastu rannavormis, samas kui mina ostan aprillis ilmselt uued püksid. Ega oma pealinlust pea siis häbenema!
Mina olengi see indiviid, kelle pärast ühistransport on ülekoormatud. Õudne.
Lisaks muule, sain ma hakkama veel ka sellega, mille eest härrased Juur ja Kivirähk oma aasta avasaates kodanikke hoiatasid. Suundudes kesklinnast Järvele ma nimelt ei viitsinud õiget numbrit bussi ära oodata ja hüppasin esimese ettejuhtuva peale lootuses, et "küllap see läheb ka kohale". Bussi peal märgitud lõpp-peatus tundus loogiline. Läks ta jee. Algus oli paljulubav ja buss suundus soovitud suunas. Ühel hetkel aga keeras ta järsult paremale ja ma sattusin sõna otseses mõttes kurat teab kuhu. Te kindlasti teate seda betoonplokkidest seina, mis enne Järvet piki Pärnu mnt.d jookseb. Vot nüüd ma tean, mis selle seina taga asub. Kui ma edaspidi samasse ämbrisse ei astu, ei satu ma sinna ilmselt enam kunagi, sest kellelgi teisel peale sealsete elanikke sinna küll asja ei ole.
Ühesõnaga Head Uut Aastat, armsad sõbrad ja ärge siis tasuta bussisõiduga liiale minge!
PS. sellest, kust ja kuidas mittetallinlased edaspidi pileteid peaks soetada saama, ei suutnud me Allaniga kümne minuti jooksul buss nr. 18 peal infostendi tudeerides küll kumbki aru saada. Nemad siis ilmselt kõnnivad need minu poolt käimata jäävad kilomeetrid tasa ja lähevad suvele vastu rannavormis, samas kui mina ostan aprillis ilmselt uued püksid. Ega oma pealinlust pea siis häbenema!
Tellimine:
Postitused (Atom)