Pilvelõhkujad

Meie kodu akendest paistavad pilvelõhkujad. No kui täpne olla siis on tegemist siiski nende Tallinna kesklinna kõrghoonetega, kuid kui Munamägi kvalifitseerub siin Maarjamaal mäeks, siis võib neid maju ka pilvelõhkujateks nimetada. Joonatan on nendest hoonetest lummatud. Küll vahib ta neid trepiaknast, küll käsib end sülle võtta ja kiikab vannitoa aknast. Eriti ägedad on pilvelõhkujad pimedas, sest siis saavad tuled ja tulukesed täiega särada. Ilu on teatavasti vaataja silmades - ühe mehe valgusreostus on teise (pisut väiksema) mehe ime. Lõhkujaid saab poiss imetada ka lasteaiast koju kõndides, sest siis need paistavad erinevatelt teelõikudelt ja Joonatan teab täpselt millal ja kuhu vaadata tuleb. Täna siis leidis koduteel aset järgmine kahekõne.
Joonatan(heldimusega) : Pilvelõhkujad!
Emme: On jah, pilvelõhkujad.
Joonatan: Üks on kolmnurgaga ja teine ristiga.
Emme (visuaali kontrollides): On jah.
Joonatan: Üks on seebi panga maja ja teine svisshotell.
Emme (pisut üllatunult): On jah.
Joonatan: Seebi panga majas seebitatakse ja svisshotellis söödakse. (paus) Mõnikord.
Emme on lihtsalt jahmatusest tumm.

Hiljem kodus küll selgus, et seda, et kolmnurgaga maja on Seebi pank ja et see teine on svisshotell, olla issi briifinud, kuid vastavad tegevused antud asutusis järeldas Joonatan täiesti omal käel. Kusjuures täiesti pädevalt järeldatud!

Ühtlasti teab Joonatan veel, et pilvelõhkujate katusel vilkuvad punased tulukesed on selleks, et lennukid neile otsa ei sõidaks. Samas mängitakse aga klotside ja lennukitega mänge, mida võiks tingilikult nimetada 9.11 ainelisteks. Need mängud on poiss täiesti ise välja mõelnud, sest antud ajaloosündmusest ei ole teda meie teada keegi briifinud. Me igaks juhuks ei hakka sellest mingeid järeldusi tegema ja väga lapse mängudesse sekkuma ka nagu ei tiku. Ehk on Kapol parajasti muud tegemist, kui tulla kontrollima, et ega me oma pojast juhuslikult tulevast terroristi ei kasvata. Võib muidugi ka olla, et tegemist eelmise elu flashbackiga. Kes teab, kes teab.