Emili kaks

Ja jõudiski kätte Emili sünnipäev, mida päevakangelane juba pikisilmi ootas ja millest emme-issi pidid talle paarkümmend korda päevas rääkima ("Emme! Sünnipäevajuttu!"). Sellese vahvasse päeva mahtus päris palju. Hommikul laulsid vanemad Emilile sünnipäevalaulu, mille saatel sünnipäevakukuk (ehk siis maakeeli sünnipäevatüdruk) itsitas ja pikalt seina vaatas. Kingiks sai Emili puust mängutordi, mida asuti kohe vanemate voodis koos Polla ja Benjaminiga lahendama. Tort osutus üleootuste populaarseks ning sellega mängis Emili vahelduva eduga pea terve päeva ning kõik mänguasjad said suu magusaks. 

Veidi hiljem saabus külla tädi Leena, kellega koos inspekteeriti kingiks saadud nukumaja sisustust ning avati järjekordne pakk, mis seekord sisaldas uusi plastiliine (vanad olid suvega ära kuivanud). 

Koheselt asuti koos Leenaga  lusikaid, tasse ja krokodille vormima. 

Pärast tädi lahkumist, otsustas sünnipäevatüdruk emmele abikäe ulatada ning andis ka oma panuse peoroogade valmimisse koorides täidetud munade tarbeks toorainet.  Igaks juhuks saimunade värskus ka järele testitud ning üks muna põske pistetud. 

Pärast kahetunnist kosutavat lõunauinakut (millele eelnes rohkem kui tunnine vähemalt emme närvidele mitte eriti kosutav dialoog teemal - ei taha tudida versus Emili - uneaeg on!) suundus Emili koos vanematega mängutuppa, kus sai mahapeetud üks äraütlemata tore sünnipäevapidu. Suur aitäh kõigile külalistele kohale tulemast ja kingitused meeldisid Emilile samuti väga. 

Pitsa

Ühes lammas Shauni multikas söövad lambad pitsat. Emilile see multikas koledal kombel meeldib ning päevast-päeva käis jutt, et Emili tahaks ka pitsat süüa. Viimati mõned päevad Tartus viibides, otsustasidki vanemad, et kuna seal asub üks tore Itaalia söögikoht (La Dolce Vita), kus ka kiviahju pitsat pakutakse, võiks Tupsiku nõudmistele järgi anda ning mindigi ühiselt pitsat sööma. Toitu oodates valmistasid Emili ja Väike Kollane Kutsu (olemas ka ülemisel pildil)ise hulgaliselt kõikvõimalikke ja võimatuid pitsasid. Näiteks moosi ja singiga. Nende väitel maitses väga hea. Päris pitsa maitses Emilile samuti ning eriti äge oli, et seda sai kohe ametlikult näppudega süüa ning isegi mitte moepärast ei pidanud ühes käes lusikat hoidma. 

Mõni päev hiljem ühel hommikul, kui emme alles hommikuputru valmistas ning Emili riisigalet näpus näljaselt mööda elamist ringi tuias, avanes verandale sattunud emmele aga fotol leiduv vaatepilt. Küsimuse peale, et mis sõbrad seal põrandal teevad, sai emme vastuseks, et "Söövad pitsat".  Vot nii!

Kino

Emilil on mõned multikatega DVDd, mida ta armastab vaadata. Et seda armastust mingilgi määral kontrolli all hoida, ei ole me neid talle väga arvukalt muretsenud. Valikusse kuuluvad mõlemad Lotte filmid, Minuscule putukate multikad ja üks plaat Lammas Shauni. Viimasest tulenevalt on Emili mitu korda päevas siis kas lammas Shaun või lambabeebi, teeb määgivat häält ja nõuab, et emme ära arvaks, kes ta parasjagu on. Vahel aga korraldab Emili endale kohe kinotüüpi äraolemise ning tassib kamapallide purgi ka teleka ette. Siis väike käsi käib mehhaaniliselt edasi-tagasi ning purk tühjeneb uskumatu kiirusega. Ilmselgelt sama effekt, mis kinos popcornil. Ühel päeval aga jagas emme lahti, et süsteem toimib ka juhul, kui kamapallid asendada väga väikeseks lõigutud porgandiga.

Õnneks Emili reeglina väga pikalt multikaid vaadata ei viitsi, kuid ikkagi on suhteliselt tüütu ülepäeviti pidada vaidlust teemal, kas minna õue (emme soov) või vaadata mõnda multikat ( Emili eelistus). 

Emili ajab naljajuttu

Täna hommikune kahekõne.

Emme: " Emili, emme helistab korra tädi Leenale."

Emili: " Hobusele ka!"

Emme suundub magamistuppa inspekteerima magamaminevat ja parasjagu tudukombet selga ajavat Emilit. Emili tervitab teda järgmise lausega: " Väike armas emme!" No mis sa hing veel ihkad!

Emili lesib pimedas magamistoas oma voodis ja ootab und. Aeg-ajalt hõigub emmet. Emme läheb kaema, et mis toimub. Emili teatab: " Eiki magab." Seejärel hakkab voodist kostma rütmiline korin. Ei tea kust see laps teab, et magades osa inimesi sellist häält teeb?

Annan, Iis, Eiki ja Auh ka

Emili on selgeks saanud meie pere nimed või õigemini tema versioonid nendest. Niisiis elavadki siin pealkirjas mainitud tegelased. Kui Annan ja Iis on veel kuidagi lähedased algversioonidele ( arvestades, et Emili L - tähte ei tunnista ning asendab selle igal võimalikul juhul N-ga) siis väike tüdruk Eiki on juba hoopis põnevam lahendus. 

Reeglina kutsub Emili oma vanemaid siiski emmeks ja issiks ning nimelist pöördumist kasutab nö viimases hädas ehk kui kutsutav juba kolmandale hüüdmisele ei reageeri.

Eriti omapärase nime sai Emili käest aga emme kõhus elav beebi. Emili nimelt on olnud algusest peale täiesti veendunud, et beebi puhul on tegemist poisiga. Kuna me erilised ultraheli sõbrad ei ole ning beebit ilma vajaduseta ei torgi( ning vajadust ei ole seni veel tekkinud) siis puuduvad meil igasugused tõendid, millega Emili väidet toetada või ümberlükata. Beebi aga huvitab Emilit ning viimati kui erinevate pereliikmete nimedest juttu tuli, küsis emme, et mis me beebile nimeks paneme, kui beebi sünnib ning Emili teatas peale väikest mõttepausi, et "Auh". Sellepeale ei osanud emme enam midagi kosta.

Polli loomaaias

Kui issi ühel pühapäeval põrandaõlitust ettekäändeks tuues teised pereliikmed kodust välja viskas, käisid Emme, Emili ja tädi Iida-Leena Tuhalas Polli taluloomaaias. Loomi oli seal nii lähedalt kui kaugelt (kassidest - guanacodeni), nii suuri kui väikeseid ( hobustest - nutriateni), kuid Emili vaildamatuteks lemmikuteks osutusid jänesed, keda sai puuri ümbrusest kitkutud rohuga toita.