Emili kaks

Ja jõudiski kätte Emili sünnipäev, mida päevakangelane juba pikisilmi ootas ja millest emme-issi pidid talle paarkümmend korda päevas rääkima ("Emme! Sünnipäevajuttu!"). Sellese vahvasse päeva mahtus päris palju. Hommikul laulsid vanemad Emilile sünnipäevalaulu, mille saatel sünnipäevakukuk (ehk siis maakeeli sünnipäevatüdruk) itsitas ja pikalt seina vaatas. Kingiks sai Emili puust mängutordi, mida asuti kohe vanemate voodis koos Polla ja Benjaminiga lahendama. Tort osutus üleootuste populaarseks ning sellega mängis Emili vahelduva eduga pea terve päeva ning kõik mänguasjad said suu magusaks. 

Veidi hiljem saabus külla tädi Leena, kellega koos inspekteeriti kingiks saadud nukumaja sisustust ning avati järjekordne pakk, mis seekord sisaldas uusi plastiliine (vanad olid suvega ära kuivanud). 

Koheselt asuti koos Leenaga  lusikaid, tasse ja krokodille vormima. 

Pärast tädi lahkumist, otsustas sünnipäevatüdruk emmele abikäe ulatada ning andis ka oma panuse peoroogade valmimisse koorides täidetud munade tarbeks toorainet.  Igaks juhuks saimunade värskus ka järele testitud ning üks muna põske pistetud. 

Pärast kahetunnist kosutavat lõunauinakut (millele eelnes rohkem kui tunnine vähemalt emme närvidele mitte eriti kosutav dialoog teemal - ei taha tudida versus Emili - uneaeg on!) suundus Emili koos vanematega mängutuppa, kus sai mahapeetud üks äraütlemata tore sünnipäevapidu. Suur aitäh kõigile külalistele kohale tulemast ja kingitused meeldisid Emilile samuti väga.