Tänane lõunaidüll:
kell 13.30 läheb Emili suht leplikult oma voodisse. Emme laulab mõned laulud ja räägime mõned jutud ning emme suundub teise tuppa.
kuni 14.00 kostub magamistoast vahetpidamatu jutuvada ning mõned korrad hüütakse ka emmet. Kõikidele emmepoolsetele katsetele last magama suunata ("Emili, palun ole tasakesi ja paigal, muidu uni ei saa tulla!") vastatakse jalgu üle pea loopides, veelgi rohkem sipeldes ning jutustades.
14.20 on Emili nõus vaikselt silmad kinni teki all lebama, kuid mingi kehaosa endiselt sipleb. Emme sügab samal ajal monotoonselt Emili selga.
14.30 saab emmele selgeks, et antud taktika ei tööta. Kopp on juba ausalt öeldes ees. Emme teeb natuke karmi häält ( loe: karjub, et on uneaeg ning peab magama). Emili teeb karmi häält vastu ( loe:Karjub: ei! ja huilgab mõnikümmend sekundit).
14.35 emme kõnnib teise tuppa, lootuses, et ehk nüüd jäädakse magama.
14.40 hakkab taas kostma rõõmus jutuvada.
14.50 suundub emme magamistuppa ning järgneb kahekõne:
emme: Mis nüüd siis saab?
Emili: Emini ei taha tudida. Emini tahab süüa.
emme: mida sa tahad süüa?
Emili: juuuuuustu!
emme: no mis sinuga siis ikka teha!
Emili: No mis sinuga siis ikka teha! Emini tõuseb ülesse.
emme: No eks sa siis tõuse.
Sarnane stsenaarium kordus ka eile ja üleeile.
4 kommentaari:
Tea...mina ei armastanud ka lõunati magada ja tavaliselt vastukaaluks kõikidele ootustele ja juttudele et "muidu väsid ära õhtuks" ei väsinud ma midagi eriti ära.
Samas kui ikka väsinud olin, siis magasin. Juhtus harvem kui mitte väsimist. Lasteaias sai pidevalt teeseldud või tohtiski vaikselt üleval olla ja mängida. Lapseti see äkki erinev? Ei? Ema laidaks mu jutu maha nüüd kindlasti. Selline mälestus 2 + perioodist igatahes. :D
Nora on samasugune unetu. Peale selle läheb ta ka õhtul hilja voodisse. Seda imet, et laps enne kella 11 õhtul magama läheb, juhtub meie peres üliharva. Kodupäevadel on lõunaunega üks igavene jama. Vahel töötab see nipp, et emme on kaisus ja Nora hoiab mul enne uinumist käest kinni. Lasteaias pidi olema ka viimane uinuja kuna ta paneb seal enne kõik nukud ja loomad laulu ja raamatulugemisega tuttu.
Emiliga ongi see konks, et kui lõunaund ei maga siis tegelikult ta reeglina peab õhtuni suht hästi vastu. Mõnikord pole üldse arusaada, et laps väsinud oleks ning magama läheb siis tavalise 21.30 asemel kuskil 20.30 ning uinub 15 minutiga (muidu läheb ikka tund ära selle magamapaneku peale). Seetõttu on kiusatus suur teda lõunaajal mitte tuttu panna, sest siis pääseb 2 korda päevas peetavast magamamineku sõjast ning tekkib asemele hoopis mitu tundi õhtust vaba aega vanematele. Ja hommikul ärkab ta ikka samal ajal kuskil 8.30 - 9.00 - seega ööpäevane une aeg tuleb sama.
Ei tea kohe öelda, kas see oli rahustav lugemine, et teistel on ka raske... või mitteniiväga rahustav ugemine - unejamad ei lõpe veel niipea ... Kuigi jah, meie peamine võitlus on - päevauned võiksid olla pikemad kui 30 minutit...
Postita kommentaar