pühapäev, 30. november 2008

Palju õnne Henrietta!

Emili käis Nõmmel Henrietta 2. sünnipäeval. Lapsi ja täiskasvanuid oli kahekordne mängutuba paksult täis ning askeldamist jätkus tundideks. Emili lemmikuks kujunes mängumaja, kuhu sai sisse minna ja siis aknast vanematelt ehhee-teha.

laupäev, 29. november 2008

Leia 10 erinevust

Emili ja Allan november 2008

Emili ja Allan november 2007

reede, 28. november 2008

Tartus lumevangis

Novembrilõpu suure lumetormi ajal juhtus Emiliga selline lugu, et ta jäi koos emmega ja issiga Tartusse lumevangi. Selleks, et tööle minna murdis issi ennast vapralt läbi lume ning sõitis ikkagi rongiga Tallinnasse, kuid emme ja Emili tsillisid terve nädala vanaema ja vanaisa juures. Oli väga vahva, osalt väga tubane ja teisalt väga lumine aeg. Emili tegi esimest korda tutvust kelguga. Esmalt korralik kuivtrenn ( ülemisel pildil) ja seejärel juba kelgumatk paksus lumes ( keskmisel pildil). Kuna kelk oli dresseerimata, siis kippus ta ümber minema ning peale korduvaid näoli hangeskäike, otsustas meie Emili, et kelk ei ole tema sõber ning keeldus kategooriliselt sellele rohkem istumast. Jätsime siis kelgu kus see ja teine, kahlasime läbi rinnuni lume mänguväljakule ning asusime alternatiivseid talverõõme nautima (alumisel pildil).


neljapäev, 13. november 2008

Esimene välisreis osa III - Jürimaal

Emili veetis koos emme ja issiga ühe ilusa sügisese nädala Tbilisis. Osalt Emili autopõlgusest ja osalt emme ootamatust haigestumisest tingituna piirdusimegi oma esimesel Gruusiareisil ainult pealinna ja selle lähiümbrusega. Eks tuleb tagasi minna kui ilmad ilusamad, emme seedesüsteem turgutatud ja Emilil juhiload käes ( või ka natuke varem :-)). Millega me siis mägede poegade juures tegelesime?
Esmalt muidugi nautisime tohutus koguses Eveli ja Martini külalislahkust. Üks suur kallistus teile siitpoolt!
Lisaks sellele avastas Emili oma suureks üllatuseks, et tema ongi kohalik kunn, sest nii kui mõni grusiin teda märkas, tormas ta ummisjalu Emili juurde ning asus meie last hoogsalt nunnutama ja pluti-plutitama. "Kuumavereline" eestlane talus seda stoilise rahuga ( nagu õigele kunnile kohane). Õnneks viibisime lõunamaal siiski piisavalt lühidalt, vältimaks hilisemaid kõrgendatud ootusi enda isikusse suhtumisel.
Kohalikus vabaõhumuuseumis avanes Emilile tõeline imedekamber - ühes eksponaatmajas elustses tosinkond kassi. Oh seda õnne ja rõõmu, kui kõik neljajalgsed sõbrad üheskoos Emili nina alla lõunatama tormasid.
Tbilisis külastasime ka Kaukaasia suurimat pühakoda - Sameba katedraali. Ka seal tuldi loomulikult väiksele kunnile ligi, tehti pai ja pisteti püha kakuke pihku. Meie rõõmuks oli Emili suureline ja võttis pakutust viisakalt suutäie ja ei visanudki seda kinkijate nina ees põrandale.
Antud fotol poseerivad lisaks katedraalile ka emme ja Emili muide.

Kuna ringiliikumiseks kasutasime enamasti enda kolme jalapaari ning teatavasti on üks neist kolmest paarist alles korralikult sissekäimata, avanes Emilil võimalus ka kõhu- ning seljakoti osa etendamiseks.

kolmapäev, 5. november 2008

Emili esimene välisreis osa II - Riia lennujaam ja jõudmine Jürimaale

Hilisõhtuses Riia lennujaamas avastas Emili ümber poodide kulgeva ringraja ning otsustas mõned kiiremad ringid teha. See tõmbas ikka peo täiega käima ning võttis lapsevanemad võhmale. Kahjuks ei õnnestunud fotole jäädvustada edvistamisseanssi lõhnaõlireklaamide ees.
Ühtlasi tõestas Emili ka oma lennuvalmidust ning pidas end mõlemal öisel lennul viisakalt üleval ( tagasilennul isegi väga viisakalt). Sellest hoolimata võitis Tupsik "hea käitumise eriauhinna" algusest lõpuni mahamagatud taksosõidu eest öises Tbilisis. Zigulijuhist taksist küll andis endast tõesti kõik, et last üles äratada. Siiski läksid kümmekond valju uksepaugu peatust ( eesmärgiks siis teed küsida või mõnda tänavanime või olematut majanumbrit lähemalt uurida)tühja - laps magas edasi ning taksojuht oli sama tark kui enne. Olles Eveli-Martini majast oma kuus korda mööda sõitnud, otsustas onu lõpuks, et ju vist on tegemist õige kohaga ning soostus meid maha laskma. Welcome to Georgia ühesõnaga!

teisipäev, 4. november 2008

Emili esimene välisreis osa I - Riia loomaaed

Meie väike Emili otsustas, et nüüd on ta lõpuks valmis ka reisipisikule järele andma ning võttis ette nädalase reisi, mis viis ta esmalt Riia loomaaeda :-).

Lõunanaabrite pealinn tervitas meid krõbeda külmaga ning ilmselt oli see ka üheks põhjuseks, miks Emili lemmikkohaks loomaaias osutus mõnus soe laut, kus võis oma käega katsuda selliseid eksootilisi haruldusi nagu kitsed, lambad, kanad ja sead. Linnalapse värk!
Üldse oli pakane kõik potensiaalsed külastajad loomaaiast eemale peletanud ning peale meie kondas seal ringi vaid üks nooremapoolne lipsu, ülikonna ja portfelliga meesterahvas, kelle kohta Allan arvas, et ilmselt otsib kiskjat, kelle lõugade vahele hüppamise teel saaks enesetappu sooritada. Kui nüüd aus olla, siis ega me pärastpoole teda enam ei näinud ju ka...

Emili vanemate jaoks olid üleplatsi loomad aga kaelkirjakud. Kas te kujutate ette ka kui suured need tegelased on!!! Kui nad elutseksid kasside kombel meie tagaaias, siis nad pistaksid suvehommikutel pead suure toa akendest sisse ning tõmbaksid keelega üle Emili pudrukausi. Igatahes oli tegemist ka kohalike kunnidega, sest ainult neil oli moodne ja eurutirektiividele vastav maja. Kõik teised loomad pidid paraku kükitama suht eelajaloolistes osmikutes. Nukker.

laupäev, 1. november 2008

Spordipäev

Emili emme laulab teatavasti segakooris ning novembri alguses toimus Koigis järjekordne laululaager. Emili ja issi tulid ka kaasa ning korraldasid endale hoogsa spordipäeva. Järele said proovitud kõik jõusaalimasinad ning algteadmised omandatud issi lemmikspordialal - korvpallis.


On väga vahva, et Emili korvpalliga ka päriselt tutvust tegi, sest oma laialdasi teadmisi selles vallas demonstreeris ta vanematele juba ligi aasta tagasi. Asjalood on nimelt nii, et Emili issi elab kirglikult netivahendusel NBAle kaasa. Eelmise hooaja alguses otsustasid emme ja Emili asjale vürtsi lisada ning ka endale lemmik meeskonnad valida. Valik tehti naiselikust loogikast lähtuvalt ( emme nimelt ei jaga korvpallist ööd ega mütsi) vastavalt sellele, millisel meeskonnal on kõige ägedam sümboolika. Emme lemmikuks osutus New Orleans Hornets ja Emilil Boston Celtics. Juhtus aga nii, et Boston Celtics võitis hooaja lõpuks NBA meistritiitli. Varsti saab Emili loodetavasti ka Celticsi sümboolikaga riietust demonstreerida.