Esimene välisreis osa III - Jürimaal

Emili veetis koos emme ja issiga ühe ilusa sügisese nädala Tbilisis. Osalt Emili autopõlgusest ja osalt emme ootamatust haigestumisest tingituna piirdusimegi oma esimesel Gruusiareisil ainult pealinna ja selle lähiümbrusega. Eks tuleb tagasi minna kui ilmad ilusamad, emme seedesüsteem turgutatud ja Emilil juhiload käes ( või ka natuke varem :-)). Millega me siis mägede poegade juures tegelesime?
Esmalt muidugi nautisime tohutus koguses Eveli ja Martini külalislahkust. Üks suur kallistus teile siitpoolt!
Lisaks sellele avastas Emili oma suureks üllatuseks, et tema ongi kohalik kunn, sest nii kui mõni grusiin teda märkas, tormas ta ummisjalu Emili juurde ning asus meie last hoogsalt nunnutama ja pluti-plutitama. "Kuumavereline" eestlane talus seda stoilise rahuga ( nagu õigele kunnile kohane). Õnneks viibisime lõunamaal siiski piisavalt lühidalt, vältimaks hilisemaid kõrgendatud ootusi enda isikusse suhtumisel.
Kohalikus vabaõhumuuseumis avanes Emilile tõeline imedekamber - ühes eksponaatmajas elustses tosinkond kassi. Oh seda õnne ja rõõmu, kui kõik neljajalgsed sõbrad üheskoos Emili nina alla lõunatama tormasid.
Tbilisis külastasime ka Kaukaasia suurimat pühakoda - Sameba katedraali. Ka seal tuldi loomulikult väiksele kunnile ligi, tehti pai ja pisteti püha kakuke pihku. Meie rõõmuks oli Emili suureline ja võttis pakutust viisakalt suutäie ja ei visanudki seda kinkijate nina ees põrandale.
Antud fotol poseerivad lisaks katedraalile ka emme ja Emili muide.

Kuna ringiliikumiseks kasutasime enamasti enda kolme jalapaari ning teatavasti on üks neist kolmest paarist alles korralikult sissekäimata, avanes Emilil võimalus ka kõhu- ning seljakoti osa etendamiseks.