Novembrilõpu suure lumetormi ajal juhtus Emiliga selline lugu, et ta jäi koos emmega ja issiga Tartusse lumevangi. Selleks, et tööle minna murdis issi ennast vapralt läbi lume ning sõitis ikkagi rongiga Tallinnasse, kuid emme ja Emili tsillisid terve nädala vanaema ja vanaisa juures. Oli väga vahva, osalt väga tubane ja teisalt väga lumine aeg. Emili tegi esimest korda tutvust kelguga. Esmalt korralik kuivtrenn ( ülemisel pildil) ja seejärel juba kelgumatk paksus lumes ( keskmisel pildil). Kuna kelk oli dresseerimata, siis kippus ta ümber minema ning peale korduvaid näoli hangeskäike, otsustas meie Emili, et kelk ei ole tema sõber ning keeldus kategooriliselt sellele rohkem istumast. Jätsime siis kelgu kus see ja teine, kahlasime läbi rinnuni lume mänguväljakule ning asusime alternatiivseid talverõõme nautima (alumisel pildil).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar