Annan, Iis, Eiki ja Auh ka

Emili on selgeks saanud meie pere nimed või õigemini tema versioonid nendest. Niisiis elavadki siin pealkirjas mainitud tegelased. Kui Annan ja Iis on veel kuidagi lähedased algversioonidele ( arvestades, et Emili L - tähte ei tunnista ning asendab selle igal võimalikul juhul N-ga) siis väike tüdruk Eiki on juba hoopis põnevam lahendus. 

Reeglina kutsub Emili oma vanemaid siiski emmeks ja issiks ning nimelist pöördumist kasutab nö viimases hädas ehk kui kutsutav juba kolmandale hüüdmisele ei reageeri.

Eriti omapärase nime sai Emili käest aga emme kõhus elav beebi. Emili nimelt on olnud algusest peale täiesti veendunud, et beebi puhul on tegemist poisiga. Kuna me erilised ultraheli sõbrad ei ole ning beebit ilma vajaduseta ei torgi( ning vajadust ei ole seni veel tekkinud) siis puuduvad meil igasugused tõendid, millega Emili väidet toetada või ümberlükata. Beebi aga huvitab Emilit ning viimati kui erinevate pereliikmete nimedest juttu tuli, küsis emme, et mis me beebile nimeks paneme, kui beebi sünnib ning Emili teatas peale väikest mõttepausi, et "Auh". Sellepeale ei osanud emme enam midagi kosta.