Ma ei tea, kas on tarvis mainida, et kes meil siin see Jupiter parasjagu on. No vähemalt enda arust on ta kindlasti Jupiter - jumalate jumal ja vapraim mees universumis. Kõnnib ülbe näoga mööda elamast, keelab - käsib, poob ja laseb. Kõik teised on siis ühed parajad härjad. Või noh, Emili on tegelikult suutnud ennast veidi rohkem kehtestada (hammustamise teel), kuid meie Allaniga oleme küll sellised üpris pisikesed härjakesed, kellele on hea ülalt parnassoselt alla vaadata ja pähe sülitada. Enamasti see kõik meid eriti ei häiri. Füüsiline jõud on ikkagi meie poolel ning Jupiterihärra käib niimõnigikord magamistoas elu üle järelemõtlemas. Suureks erandiks on siin aga ööd. No ei suuda mina kohe taluda, kui olles just sõba silmale saanud, otsustab keegi virguda ning alustada jauramist teemal "Emme mine alla! Emme ei tohi magada! Emme tee kuhh-kuhh! (loe: süga selga) Emme anna käsi! jne jne". Kõike seda saadab pisikeste jalakeste tagumine ja näppude piinatavale silma toppimine. Jube tüütu. Sellest tulenevalt ongi meil siin lõunauinakud ka vanemliku instantsi seas väga popiks muutunud, kuid paraku see, mis sobib Jupiterile, ei sobi Härjale teps mitte. Ikka eriliselt vastik on lõunaunest ärgata. Oled uimane nagu kala kuival, midagi tehtud ei saa, päeva kasumlikum aeg lihtsalt maha magatud, kõik tundub räpane ja käib hullult närvidele. Jõuab siis just endale tassikese teed teha ning raamatu või arvuti avada ning juba virgubki va Jumalus, et alustada taas käskimist-kamandamist ja oma enesekeskse maailmapildi avardamist. Pole tarvis vist lisadagi, et energiat selleks saab ta sinu närvide söömisest.
Et lõpetada helgema noodiga (kallitel lugejatel ju endilgi jama küllaga) siis üks huumor eelmisest nädalast. Saabume parajasti Emili ja Joonataniga Eesti Lastekirjanduse Keskusesse jutuhommikule. Toimub üleriiete eemaldmine. Fuajees on lisaks meile veel kaks väga ontlikku ja toredat tädi. Ühel hetkel laseb Joonatan kõhutuult ja teatab valjult otse tädikeste nina all: "Kes tegi puuks-puuks! Eino tere talv!"
Me Emiliga naersime ikka nii, et pisarad taga. Eks seda loengut viisakatest kommetest sai hiljem küllaga peetud, kui noorsand otsustas Edgar Valteri loomingut kajastavaid vitriineronimiseks ja allahüppamiseks kasutada. Edgar Valter on liiga hea kirjanik/kunstnik, et sellist asja lubada.
2 kommentaari:
Edgar Valter oli samas nii lapsemeelne, et tema ei oleks pahandanud. (:
Oi, ma oleks ka end herneks naernud, kui mu kaheaastane "eino tere talv" vahele pistaks. Samas ma ise seda väljendit ei kasuta.
Aga mis lapsholdus"puhkusel" emade dilemmasse Lõunauni-või-mitte? puutub, siis I hear you. Kui magad, siis saad poole unetsükli pealt tõeäoliselt võrdlemisi räige äratuse osaliseks ja on paar head tundi kaotsi läinud. Kogu selle aja oleks võinud rahulikult teed juua ja raamatut lugeda või vaikselt koristada või tõlkida! Aga kui ei maga, siis on jõud otsas ammu enne laste ööuneaega.
Postita kommentaar