Täna sai siis otsustatud, et enam me ei piina Emilit turvahälliga. Tunnist pikemad autosõidud on meil olnud ikka parajad pähklid. Kasutamist on leidnud järgmised variandid: a) sõit Emili eeldatava pikima päevaune ajal. Selle variandi suureks miinuseks on asjaolu, et võimatu on ette ennustada, kas ja milline päevane magamine teistest pikemaks kujuneb. b) sõit, millest esimese poole Emili magab ja teises pooles häälekalt hälli maapõhja neab. Siia juurde kuulub ka jukeboxina laulev ja järjest uusi mänguasju kotist välja õngitsev emme. c) sõit ühe või mitme pikema peatusega. Kui teid huvitab, millised toidukohad Tallinn - Tartu trassil on külastamist väärt, siis küsige meilt. Viimati sai paar tundi väisatud Põltsamaad :-). d) sõit Emili ööune ajal.Igatahes, nüüdseks on siis see etapp möödas ning vähemalt emme ja issi on ilusa punase turvatooli osas lootusrikkad. Nagu pildil näha ei ole Emili veel otsustanud, mis asjast arvata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar