Imeilus päikesepaisteline pühapäev, looduskaunis koht, rahulikult vankris magav laps ja vanemad mõnusasti lesimas ja raamatuid lugemas. Tõeline idüll, kas pole?Selline, kallid sõbrad, oli meie ettekujutus pühapäevast Botaanikaaias. Tegelikkus oli aga, et väike sõber Emili keeldus kategooriliselt vankris uinumas ja korraldas totaalse kisakontserdi. Ilmselt äratas üles ka kõik teised lapsed, kes 100m raadiuses oma vankrites tudusid. Lõpuks ta kandelinas siiski uinus ja sealt õnnestus ta ka tekile smugeldada, kus ta aga juba mõnekümne minuti pärast silmad lahti tegi, käigupealt emme raamatust lehe välja rebis ning tervitas vanemaid " lootsite, et mina magan jah! ahhaaa!" ilmel. Pisut nagu lootsime jah, kallis Emili.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar