Kuum poiss ja kuumad ilmad

Saime just kindad käest ja kampsunid seljast ning tõeliselt vabas õhus viibimist nautima hakata, kui Joonatan otsustas, et stopp ning ärkaski eile hommikul kere korralikult kuum.

Kui kere ei oleks käe all tuline tundunud, ei oleks aru saanudki, et poisil midagi viga võiks olla. Isu oli endiselt hea ning meel rõõmus, ülevoolavast energiast ei hakka rääkimagi. Paraku näitas kraadiklaas 38,5 ning hommikusse planeeritud Ronja ja Vaimu külastus ning õhtune Kutt Kaareli ja Hella Mia liivakasti hooaja avamine lükkusid kuhugi tulevikku. Istusime siis nagu kolm põrsakest nelja seina vahel ning vaatasime aknast õue. Joonataniga toas istumine aga paraku ei ole kõige lõbusam, sest ta nii väga tahab õue ning kõik tubased mängud ammenduvad üpris ruttu. Nii olimegi pärastlõunaks sellises seisus, et pähe tulid ainult jaburad ideed ning nii juhtuski, et issi kojutuleku ajaks tervitasid teda emme, Jänes ja Piraat. Vot sellised siis:

Mõlemad nöod valis välja Emili ning õnneks sattus Joonatanile väga kiirelt teostatav maaling. Värvimise ajal vaatasid lapsed arvutist Jussi tuulerõugete klippi, sest me esiotsa kahtlustasime Joonatanil tuulerõugeid. Nimelt aprilli lõpus Tartus lastehaiglas Joonatani igaks juhuks kuulamas käies (kust muide saime diagnoosi "äge bronhiit" - oligi väga äge, sest sai poisile aurumasinaga auru tehtud ning Joonatan käis veel päevi hiljem endale ise nurgas seisva aparaadiga auru tegemas ning seletas juurde "uua-uua-uua") olid ühed äärmiselt "vastutustundlikud" lapsevanemad tuulerõugetega erakorralisse vastuvõttu tulnud. Siiski kuna ka tänaseks ei olnud lisaks palavikule ühtegi muud haigusnähtu tekkinud, siis ilmselt ikka ei ole tuulerõuged ning meie hetke diagnoos on kolmepäevapalavik. Loodame väga, et hiljemalt reede õhtuks on palavik oma töö teinud ja lahkunud, sest siis tahaks nagu Viljandisse ja Suisleppa suunduda. Arvestades, et oma kallil issil palume täna lahkesti metsa minna (ja ta muide lähebki, nädalaks) siis ei oleks just parim väljavaade kogu selle nädala kahe lapsega Tallinnas nelja seina vahel istuda.

Eriti masendav oleks kui peaks Eurovisiooni üksinda (lapsed ju magavad) ja täiesti kainena vaatama. Samas ega keegi ju ei käsi seda vaadata võib ka magama minna :-).

Okey - aitab halast!