Angry Birds

Me Joonataniga ise küll ei leia, et me just ülemäära rohelisi põrsaid meenutaks (iseloom ei ole ka just teab mis sarnane), kuid täna juhtus igatahes selline lugu, et toimetame meie rahumeeli oma elutoas, kui ühtäkki käib vastu akent korralik mütakas. Ma esialgu mõtlesin, et ehk keegi viskas lumepalliga, kuid lähemal vaatamisel selgus, et aknaklaasil olid mõned suled ja akna taga õhus lendles samuti sulgi. Jube kummaline pilt. Tegin siis akna lahti ning vaatasin alla ning all paksus lumes lebaski tiivad laiali väike tihane. Siputas veel ennast ning siis jäi täiesti vaikselt lebama. Ümberkaudsetel põõsastel istusid linnukese sõbrad-sugulased ning käratsesid paaniliselt. Seisin ja vaatasin ning ei osanud kohe midagi ettevõtta. Kiire SOSkõne abikaasale varustas mind tegevuskavaga. Panin Joonatanile multikad, endale üleriided ning haarasin kaasa kaltsudega täidetud paberkoti. Eesmärgiks siis, et kui lind on veel elus panen kotti ning toon trepikotta sooja ning eks siis paistab. Ise mõttes palusin, et "ära ole surnud!". Maja taha jõudes aga ei leidnudki eest tiivad laiali värvukest, vaid linnuke istus ilusti lumel ja vaatas mulle otsa. Järgmisel hetkel tõusis ta lendu ning kadus koos oma sõpradega kõrvalhoovi suunas. Ilmselt lindudel sai lihtsalt villand sellest, et me Jõuluvanalt kingiks saadud söögimaja veel mitu nädalat hiljemgi üles ei ole pannud ning tuldi nö puust ja punaseks tegema. Annan siinkohal teada, et saime vihjest aru ning hiljemalt laupäevaks on maja rõdul ning seemneid täis. Ärge palun meid rohkem pommitage, eks!