Oktoober on sel aastal meil rongaemakuu.
Mina olen töö tõttu pea terve aja Viljandis ja lapsi näen nagu kuuvarjutust. Kuu alguse näide:
Esmaspäeva hommikul viisin lapsed aeda ja sõitsin rongiga Viljandisse. Teisipäeva pärastlõunal naasin Tallinnasse ja suundusin teatrisse. Pärast teatrit korraks nägin magamaminevaid lapsi. Kolmapäeva olin kodus ja nägin õhtupoolikul ka lapsi. Neljapäeva hommikul sõitsin bussiga Viljandisse. Laupäeva pärastlõunal tagasi Tallinnasse. Tervelt 24 h koos lastega! Pühapäeval selgus, et Emili on kergelt tõbine ja saatsime ta vanaemaga Viljandisse. Esmaspäeval viisin Joonatani lasteaeda ja suundusin rongiga Viljandisse. E - R nägin Emilit õhtuti a 1 tund, kui poole kümne ajal töölt naasesin. Joonatan oli Allaniga Tallinnas. Reede õhtul saabusid ka mehed Viljandisse, Joonatan juba magas. Laupäeva hommikul nägin lapsi 9 - 10, siis läksin tööle ja Allan suundus lastega Suisleppa.
Ja umbes samas graafikus jätkame kuni 25ndani.....
Nojah, vähemalt ei tööta ma Soomes....
2 kommentaari:
Siinkohal tahaksin ma ikka ja alati tsiteerida Miralda Kangilaskit, kellele kosr Metsaülikoolis analoogset muret kurtsin: Harju ära, see on naiste peamine mure kogu elu.
Isver, ma tunnen end kohe natuke paremini ja vähem rongaemana :)
Mis Tiramiisu sel ajal teeb ehk kus on?
Postita kommentaar