Täna öösel selgus, et mõne mehe enesekesksus ja ülbus on ikka piiritu. Joonatan nimelt tuleb absoluutselt igal ööl meie kaissu magama. Tudib siis minu kaisus suht rahulikult ja vastu hommikut peksab mind ülbelt jalgadega üles. No ok. Selle kõigega oleme me juba harjunud ja väga ei virise.
Täna öösel Joonatan aga esmalt hüüdis mõnda aega oma toast, siis tatsas torisedes meie juurde ning pidas mulle pika epistli mille sisu oli kokkuvõtvalt järgmine - "Ma ei saa aru, miks mina igal öösel sinu juurde tulema pean. See ei ole üldse aus. Sa võiksid mõni öö ise minu juurde tulla, eksole."
Ma pean tunnistama, et ma ei viitsinud kell kolm öösel taolisele demagoogia meistriklassile suurt millegagi vastata vaid keerasin kõigest külge ja lasi ennast jalgadega togida.
1 kommentaar:
Minu meelest on Joonatani jutul jumet.
Postita kommentaar