Nüüd toon ära kaks seika elust enesest, mis toovad väga selgelt välja meie laste erinevused.
Emili askeldas õppeaasta lõpu puhul tantsuagentuurist saadud rinnamärgiga ning torkas märgitaguse nõelaga natuke sõrme. Hästi pisut immitses verd, kuid tegemist ei olnud sügava torkehaavaga vaid sellise väikese kriimustusega nahal. Tütarlaps sattus sellest hüsteeriasse, nuttis südantlõhestavalt 15 minutit järjest ning mängis ka järgmisel päeval raskesti haavatud sõjainvaliidi.
Joonatan hakkis koogi jaoks rabarbereid ning lõikas sõrme. Emme ei pannud juhtunut koheselt tähele. Natukese aja pärast kui juba nugagi verine oli, teatas Joonatan südamerahus. "Näe, punaseks läks!". Ei mingit nuttu, mingit hala. Ta ei lasknud ennast juhtunust absoluutselt häirida.
Mõlemal juhul sai näpp plaasterdatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar