Emili ja Joonatan on kahekesi ülemisel korrusel. Äkki kostab sealt Joonatani seakisa. Kuna kisa ei vaibu läheb emme asja uurima. Joonatan ulub pisarais ning teatab, et Emili surus talle padjaga näkku. Kõlab usutavalt. Emme suundub teises toas oleva Emili juurde vastaspoole selgitusi kuulama. Emili väidab, et Joonatan hammustas teda ning näitab tõendusmaterjaliks hambajälgi oma käel. Kuigi tsenaarium paistab tõenäone, tundub emmele kahtlane, et Emili ei nuta ega hala ning vedeleb rahulikult voodil. Joonatani hammustamistele järgnevad reeglina ilgest kisast saadetud rajud kättemaksuaktsioonid. Emme küsimusele, et kas Joonatan tõepoolest hammustas sind, kõlav jaatav vastus on juba hulka ebalevam. Gestaapo asub tööle ning kümne minuti jagu ristküsitlusi ning järjest ulmelisemaid versioone toimunust hiljem on selgunud tõde - noor daam hammustas venna süüdilavastamiseks endale ise kätte.
Meenus see osa Poirot'st, kus mõrvar endale alibi tekitamiseks ise jalga tulistas. Arenguruumi veel on.
1 kommentaar:
Teil ka igav ei ole :)
Postita kommentaar