Väge meeldis Emilile asfaldile joonistamine. Samal ajal kui Emili joonistas, möödus meist Karumsi vares, kes lastele kohukesi jagas. Emme oli eelnevalt netist lugenud, et selline koletu tegelane loomaaias ringi töllerdab ning õnneks Emili varest ei märganud. Meie peres nimelt lähtutakse lähedase lastearsti soovitusest ning Eesti laste lemmiktoitu kohukesi Emilile ei anta. Vot sellised julmurid oleme siin.
Järgmiseks pidasime viludas mõnusa pikniku. Emiliga on väga tore koos piknike pidada, sest tema tähelepanu kuulub enamasti jäägitult toidule. See võimaldab ka emmel rahulikult võileiba nosida, sest puudub vajadus iga kahe minuti tagant oma kohalt karata ning minema jooksvale mudilasele järele tormata.
Päeva lõpetasime "Laste loomaaias" kitsedele pai tehes, kuid ka seal ületas inimeste arv ja aktiivsus tunduvalt loomade oma. Kokkuvõtteks veel niipalju, et Emili suuuuuri ( tuleb öelda kaks kätt peakohale tõstetuna) lemmikuid elevantse nägime ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar