laupäev, 6. juuni 2009

Pisut keelest

Panen siinkohal kirja ka mõned Emili unar- ja uudissõnad ja popimad väljendid. Üldiselt on Emili rohkem käpp pikemate sõnade peale ning lühikeste ja lihtsatega ta ei viitsi ennast väga vaevata. 
apu-ark  - maakeeli hapukurk. Keskturul on meil oma kurgitädi, kes alati enne kurkide kaalumist pistab Emilile ühe pihku ja siis Emili nosib seda uhke näoga, kuni emme muud kaupa valib.
atsu-aib - maakeeli juustuleib. juust nimelt on atsu
akku - ahti - ehk siis endas tervet tegevust hõlmav väljend kokku-lahti. seda kasutab Emili enim puslede kohta, kuid ka tõmblukkude, kellamängu ning iseenda käte kohta.
Üldiselt hakkavad Emilil kõik sõnad täishäälikutega ning tähtede järjekord neis on ettearvamatu. Näiteks Muumi on Emilil Eemu, Bruno Aku ja Puhh Auhh.
Paar päeva on juba kasutusel lühike kuid äärmiselt lööv sõna "äge", mis tähendabki sama, mis eesti keeles ja leiab kasutust äärmiselt kummalistes kohtades. 
Eelmainitud pärlitele lisaks kasutab Emili veel tervet rida igapäevasõnu, milledest arusaamiseks on enamasti võimalised vaid Emili vanemad ja vahel ka vanavanemad. Kehtib reegel, et olenemata algusest sõna lõpp on enamasti õige. 
Uuema aja komme, et kõikidele küsimustele vastata eitavalt. Täna näiteks müdistas Emili üle tunniaja issiga pargis ja koju jõudes emme pärimistele vastates selgus, et ta ei lasknud liumäest alla, ei kiikunud, ei hüpanud, ei jooksnud ning isegi liivakooke ei teinud. Viimaks oli emme sunnitud tõdema, et siis te ei teinud ju mitte halligi ning ka sellele konstateeringule vastas Emili eitavalt. 

1 kommentaar:

Triin ütles ...

Emili on uuest amica-põlvkonnast ;)