Jalgpall vol 2 ehk edevuse laat

Joonatani ja Emili emme on juba ligi 20 aastat elanud kaasa saksa jalgpallikoondisele, mistõttu onu Mihkel on saanud pea sama kaua emmet selle eest ka mõnitada. Parimad hetked olid muidugi siis kui herr Klinsmann ise oma pikkade koibade välkudes mööda väljakut silkas või ülbelt lipsustatult treeneripingilt mehi kamandas, kuid ka seekordsel meeskonnal pole häda midagi ning emme ootab ka neilt suuri tegusid. Kõike eelnevat silmaspidades asus emme juba mais netiavarustes surfama eesmärgiga soetada Joonatanile saksa fännivarustust. Paraku oli parim kraam selleks ajaks juba läbimüüdud või ei soostunud sakslastest netikaupmehed oma kraami väljapoole kodumaa piire saatma (ei tea kas nad arvasid, et kasutan seda voodoo eesmärkidel või midagi) ning orginaal koondiseriietuse miniversiooni eest 50 euri väljakäima ei olnud emme ka valmis. Lõpuks sai siis ebayst üks vahva fännibody siiski tellitud ning Joonatanile selga aetud. Väike fänn ilmselt ei tea, et riietus kohustab, sest Ghana  - Austraalia mängu ajal, kui vanemad rohelise mandri meestele kaasa elasid, kondas Joonatan mööda tuba ning seletas vahetpidamatult gha-gha-ghaa. Õnneks toimub Ghana - Saksamaa mäng Joonatani uneajal ning keegi ei saagi teada, et tegemist on hundiga lambanahas. Muidu suhtub Joonatan jalgpalli täpselt samuti nagu ta vanem õde kaks aastat tagasi st. et kogu aeg on tarvis ennast teleka naljal püsti vinnata, et meestele hea mängu eest õlale patsutada.