Kui muumid olid ülevaadatud ja läbikallistatud, suundusime Naantali linnaga tutvust tegema.
Emme ja Emili Naantali vanalinnas jalutamas.
Vanalinnast avastasime ka Naantali muuseumi, mis koosnes lausa kahest eraldiasetsevast majast ning kus meie olime ainsad külastajad.
Uuemas hoones oli mõnus sile põrand, kus Joonatan sai vabalt ringi roomata. Emili otsustas, et tema on ka Joonatan ning nii nad siis roomasidki kahekesi teineteist taga ajades mööda muuseumi ringi, ise valjult kiljates ja itsitades. Joonatani arust on maailma kõige lahedam mäng roomava Emili jälitamine. Emme ja issi tegid näo, et nemad ei tea kelle lärmakad ja kasvatamatud lapsed need on ning tutvusid rahumeeli ekspositsiooniga. 
Õhtul nautisime Sollideni kämpingu rannamõnusid ning Joonatan demonstreeris ka oma uusi ujumispükse ning laevalt soetatud pisikest Vikingline'i mudelit. Järgmisel päeval asusime tagasiteele Helsingisse ning et oleks ikka meeleolukas, sisustas Joonatan teise poole teest kõva kisaga( selmet normaalse imiku kombel rahulikult terve tee magada). Tundub, et hakkab väljakujunema autos kisamise harjumus. Mäletame analoogset käitumismustrit ka Emili beebipõlvest. Tore kohe tõdeda, et õde ja vend milleski ka sarnased on. Lisaks vastikusele autosõidu suhtes on ühisjoonteks veel kehv ööuni ning vankri kui mõistliku sõiduvahendi boikott. Emili kogemusest tulenevalt jääb üle ainult loota, et need nähtused on mööduvad ning hiljemalt aasta pärast magatakse nagu nott ning sõidetakse nii auto kui käruga nii, et silm ka ei pilgu. Seniks aga on vist mõistlik paar või mitu kõrvatroppe kindalaekasse varuda.
Helsingis parkisime vihatud sõiduvahendi sadamasse ning suundusime ise väikesele merereisile Kolmordeni saarele, et külastada loomaaeda. Laevasõbrast Emili rõõm oli suur, kui selgus, et ka sellel laeval saab ise rooliratast keerutada.
Ütleme nii, et kaamel ei liigutanud isegi mitte kõrvu.
Kolm graatsiat ja magav väikemees.
Emili söödab krokodilli. Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse ei reisi me ilmselgelt enne, kui lapsele on selgeks tehtud krokodillide tegelik olemus ning toitumisharjumused.
Loomaaias käidud, oligi käes aeg taaskord laevale asuda ning veidi pärast keskööd tervitaski meid kodulinn Tallinn.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar