kolmapäev, 25. august 2010

Suvemeenutusi

Joonatan asus suvel ka seljakotirolli omandama, kuid esialgu meeldib talle siiski rohkem kõhul tsillida.

Kiikumispisik tuleb lastesse süstida võimalikult vara, sest siis on lootust, et nad tulevikus on on sinuga nõus mänguväljakule kaasa tulema ning emme ei peagi üksinda kiikumas käima. Meie peres on nimelt nii, et pärast õhtusööki asub just nimelt pereema jaurama, et lähme mänguväljakule kiikuma ning õnneks on Emili enamasti ka nõus kaasa  tulema (kahjuks ei viitsi ta aga nii kaua kiikuda kui tema ema). Kiikumas käime me aga ühel lähedasel väljakul, kus on täiesti super linnupesakiik, kuhu emme koos lastega täpselt peale mahub. Suur unistus on selline kiik endale tagaaeda muretseda, kuid maaletoojad tahavad selle eest paraku roppu raha.

See ja ka järgmine pilt iseloomustavad lapsevanema oskust igal võimalikul hetkel raamat haarata.


Kuku!

Just selline tsill toimus meil Suislepas. Emili veetis päevi basseinis ja nõustus välja soenema tulema ainult pärast julmi ähvardusi. 

Emili õpetab Joonatanile, kuidas kassile pai teha. Joonatan tegi Intsule hoopis jõulist ülekeha massaazi ning Ints ei teinud selle peale teist nägugi.

Koos onutütar Meriliniga lastemuuseumis teatrit tegemas. 

Poiss on ikka poiss. Joonatan sattus suurest autost ikka täiesti vasikavaimustusse.

Selline võiks välja näha paljulapseliste auto :-). Emili - Merilin - Joonatan.

Kommentaare ei ole: