Meie issi pani sillad lukku

Selline lugu juhtus siis nädalapäevad tagasi Tartus. Pisut peale kahte pani vormi selga ja suundus põõnava pere keskelt öhe ning uuesti kohtusime järgmisel päeval Tartu raekoja platsil. Joonatan ei pannud kummalist välimust miskiks ning võttis koheselt sisse harjumuspärase koha issi süles. (Kui tema teha oleks siis ta ilmselt viibiks seal 24/7. Issi on üldse Joonatani konkurentsitult lemmik inimene, eriti popiks on issi muutunud viimasel ajal, kui emme ligineb lapsukesele sageli taskurätiku, ninapumba, Humeri või jumal teab veel millise õudusega, siis on targem kiirelt selg keerata ning issi sülle varjule minna. ) Emili seevastu võttis issi kohta kasutusele nimetuse Sõdur ning pöörduski tema poole sel viisil. Ühtlasi leidis ta, et noortel daamidel ei ole sobilik sõduritega otse suhelda ning asus emmet suuvoodrina kasutama. Nii pidigi emme leidma vastuseid küsimustele - kas see sõdur tahab ka pannkooki? ja kas see sõdur tuleb ka koos meiega koju?