Aga tegelikult ei tahtnud me mitte sellest kirjutada vaid hoopis teatame uhkusega, et JOONATAN KÕNNIB. Üksikuid samme on ta teinud juba kuskil kuu aega, kuid päris korralikke vahemaid läbima hakkas viimasel nädalal. Tasakaal on poisil hea ning enamasti võtab ta poolel maal aja maha, jääb seisma ning aplodeerib endale õlalepatsutuse mõttes palavalt, et siis jälle omas tempos tudisedes matka jätkata. Esialgu eelistab ta siiski neljakäpakil liikumist, sest nii saab kindlamini ja kiiremini pärale.
Lastevahelise ebaterve konkurentsi arendamise mõttes olgu ka mainitud, et käimise sai Joonatan selgeks kuskil kuu aega varem kui Emili omal ajal.
4 kommentaari:
Issssand jummal, ega teie lapsed ometi sääraste radikaalsustega hakkama saanud pole nagu mõned sirtsud kraanikaussi ja vanemate voodis (või veel hullem: EMA SÜLES) magamine?!!
"Need naised on jube huvitavad. Neile tähendab laps erilist vastutust." Mis see laps siis teistele emadele on?
Aga Joonatanile palju õnne vertikaalliikumise puhul! Esimeseks sünnipäevaks rulluiske äkki? :)
rõõmsad sõnumid muidugi! õnne! tore oli üle pika aja teie blogi lugeda! ma võtan nüüd ka end käsile taas...
Muide, Liisu, ma olen tähele pannud, et kui Joonatanile "ei" öelda, siis ta raputab pead. Nagu kui öelda "plaksutame", siis hakkab käsi plaksutama. Nii et ta viib pearaputuse ja "ei" omavahel kokku, aga tähendust veel hetkel ei vii ehk siis "ei" tähendabki talle, et keegi raputab pead - mitte, et midagi ei tohiks nagu teha või nii :D
Kusjuures viib tähenduse ka kokku tegelikult ainult, et ta ei aksepteeri seda tähendust :-).
Näiteks kui ta diivanile on ennest smugeldanud ja käe lille järele sirutab siis ta hakkab ise alati pead raputama st.teab küll et ei tohi, kuid siis tekib näole kaval naeratus ja ikka haarab lille järele.
Postita kommentaar