Dalai Lama ehk lastega linna peal

Juhtus nii, et tädi Leena ettepanekust kinni haarates arvas emme, et väga hea mõte on keset laste uneaega minna päikesest kuumale Vabaduse väljakule, et kohe vahetult osa saada rahu ja kaastunde saadiku visiidist. Selles mõttes läks hästi, et Joonatan lükkas kärus silma kinni ning esimese osa kõnest ka hoidis selle kinni. Emili aga väga ei viitsinud seista tihkelt täiskasvanute vahel, olles ise neile vööni ning kuulata, mis Dalai Lamal meile öelda on. Nii ta siis aeleski emme jalge ees kivil ning tundis ennast kuskil pool tunnikest päris hästi. Siis emme halastas lapsele ning suundusime tahapoole murule ja puude varju. Seal oli küll õhku ja jahedust, kuid paraku ei kuulnud enam mitte midagi. Olime siis niisama ilusad ning võtsime püha mehe sõnumi teiste meelte kaudu vastu. Hiljem suundusime veel koos tädi Leenaga kohvikusse ning veel hiljem mänguväljakule ning juhtuski nii, et olles kell 10 hommikul lastega kodust väljunud plaaniga minna pooleteiseks tunniks parki, jõudsime koju tagasi alles kell 18.