Me elame väikese saare peal,
mille nimeks on Hiiumaa.
Selle saare peal olen sündinud ma...
Ei tasu erutuda, kallid blogilugejad, me ei ole Hiiumaale kolinud. Ainult Tallinna kesklinnas sündinud ja kasvanud mees lõõritab siin viimasel ajal ülalmainitud viisi. Kõlab kummaliselt, arvestades, et Joonatan on vaid korra Hiiumaale sattunud ja sedagi poolteist aastat tagasi.
Asi on nimelt selles, et meie lapsed ei vaata enam multikaid vaid Laulukaruselli. Igal pühapäeval me lindistame uue osa ja siis seda kedratakse igapäevaselt kuni uue pühapäevani. Joonatani viisi- ja sõnademälu on aga hämmastav ning seetõttu ka lauldavate laulude valik laieneb iganädalaselt. See on iseenesest tore, sest laulurühmitus Vigri (kuhu ka Joonatan kuulub) repertuaar hakkaski ennast pehmelt öeldes ammendama. Või kui kohe ausalt öelda, siis oleme jõudnud punkti, et kui keegi peaks veel korra laulma laulu "Tigu hädas majaga" anname me Allaniga alla ja võtame kasutusele kõrvatropid.
Aga viriseda ei ole siin midagi. Ikka tore kui ebamusikaalsetel vanematel juhtub musikaalne laps sündima. Siis võib kergesti juhtuda nii nagu ükspäev Emiliga, kes laulis rongilaulu ning mõnda aega mõtlikult õe esinemist kuulanud Joonatan ühel hetkel teatas, et sul läks siin vist natuke valesti, Emili. Aru ma ei saa, omas kodus ei tohi ka enam mööda laulda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar