Lastesõbralikeim toit

Taimetoitlased (me ei hakka siin nimesid nimetama) võivad rahuliku südamega selle postituse vahele jätta.

Igatahes tahame täna teile tutvustada parimat võimalikku talvist toitu väikelastega perele õhtusöögiks. Asi sai alguse sellest, et mõni nädal tagasi silmas emme Sadama Turul maheliha letis veisesabasid. Kohe meenus, et Nami-Nami kokaraamatust sai nende kohta loetud ning nii ta nad sealt turult kaasa tassiski. Tänaseks päevaks oleme neid sealt veel paar korda koju toomas käinud, sest selgus, et hautatud veisisabade näol on tegemist roaga, mis oleks nagu mõeldud väikelastega majapidamisse. Viskad aga lõuna paiku sabad koos veini-õlle või mõne muu käepärase vedeliku ning mõne maitsetaimega potti, tund või paar hiljem lisad juurde tükeldatud juurikad ning veel paar tundi hiljem, kui õues juba pime ja pereisa töölt koju jõudnud võtad poti ahjust välja. Ainus toiming kogu ettevalmistuse juures, mis veidi enam vaeva nõuab on sabade pannil pruunistamine. Seda on mõistlik teha siis kui väikelaps õues lõunaund tudib, sest emmel on iga kord selle käigus õnnestunud suituandur vastikult piiksuma ajada.

No ja kui siis toit ahjust väljas, ei olegi enam muud kui laud katta (salvrätikud on siin ka omal kohal) ning asuda asja kallale ning siis te saategi aru, miks on tegemist lastesõbraliku toiduga. Lapsed istuvad nagu Möhk ja Tölpa kumbki vaikselt oma konti järades laua taga ning vanemad saavad rahulikult omavahel vestlust arendada ilma, et keegi pidevalt vahele räägiks, midagi nõuaks või laua tagant lahkuda üritaks. Ja nii ikka hea veerandtundi järjest. Imeline!

Ah jaa - väga maitsev on ka ning soodne samuti.