Esmalt Emili. Nagu ma vist juba korduvalt olen maininud on Emili söömisharjumustelt tõeline emade unistus. Sööb kõike, peaaegu alati ning kiidab kui on hea toit. Lisaks tunneb ta toidu vastu ka huvi ning uurib alati, et mis täpselt taldrikul on ning palju mineraale ja vitamiine üks või teine komponent sisaldab. See vitamiini ja mineraali teema tuli meil sisse, kui ma kunagi talle idusid pakkusin ning seletasin, et miks ma neid kasvatan ning miks need kasulikud on. Tuleb välja, et lasteaias räägiti neil ka vitamiinidest ning nüüd ongi nii, et kui öelda mingi toidu kohta, et seal on palju vitamiine, siis Emili juba ainuüksi selle pärast pistab mainitud toiduaine nahka. Siiski mõni üksik toit on, mida Emili ei armasta - pikka ega ei söönud ta seeni, nüüd juba sööb; veel väidab ta, et ei armasta baklasauni(baklazaani), kuid alati ta seda välja ei korja ka; rohelised salatilised ka ei lähe väga kaubaks, kuid viimati juba väitis, et rukolat tema sööb. Lasteaias pidavat ta ka alati kõik ära sööma. Viimane fakt mind just ülemäära ei rõõmusta, sest ma leian, et sealne menüü on liiga piimatoodetele ülesehitatud ja magust saavad nad ka liiga palju. Samas aga eks kodus ole eelnevalt kolm aastat tervisliku toiduga põhja laotud ning kui ikka hea isuga ja omaalgatuslikult sööb, siis tähendab, et saab ka hea energiaga toidu. Väga hea on vähemalt see, et lasteaias tehakse toit kohapeal ja ei tooda kuskilt sisse, seda viimast varianti ma ilmselt ei oleks nõus aksepteerima.
Paar sõna ka Joonatanist. Põhitoiduseks on endiselt rinnapiim. Tegelikult oli Emili meil ka selline, kes pisut üle aasta toitus peamiselt ainult piimast ning siis käis äkki klõps ning üleöö hakkas suurtes kogustes päris toitu tarbima. Muid toite Joonatan rohkem maitseb kui sööb. Igat asja reeglina paar ampsu ja mitte rohkem. Laua taga tegeleb pigem toidu laiali loopimise ja lusikaga vastu taldrikut tagumise kui söömisega. Siiski on mõned toiduained, mida Joonatan alati isukalt sööb ning nüüd läheb asi tõeliselt kummaliseks. Joonatan nimelt sööb rohelisi toite. Juba beebieast on alatine lemmik aurutatud brokkoli, sellele lisaks võib veel kindel olla, et süüakse spinatit (ja seda sisaldavaid toite) ning avokaadot. Ilus kas pole? Kõik muu on kuidas kunagi ja kindel ei saa olla. Viimasel ajal lähevad ka õunad hästi peale ning banaan on ka enamasti kindla peale minek. Nii, et kuigi ta suure söömaga ei ole (piima vist tarbib küll liitrite kaupa), võib siiski tõdeda, et kasulikud ained saab ta toidust kätte, sest palju tervislikumaks kui avokaado, spinat ja aurutatud brokkoli vist minna ei anna. Äkki ta teeb mingit ph-dieeti????
Ah jaa lõpetuseks veel, et lauakommetega on meil nüüd ka kord majas. Emili nimelt üritab kodus ka juurutada lasteaias toimivat korda. Korraldusele, et söögiajal ei tohi rääkida vanemad siiski ei olnud nõus alluma, kuid iga kord enne sööki peab emme teatama kõva ja selge häälega, mis on söögiks ning ütlema, kes lauda tohivad tulla ( nagu oleks siin palju variante, eks) ning siis kui kõik istuvad, soovima head isu (nagu varem ei oleksi seda tehtud, eks), millele teised (jah ka Joonatan) peavad vastama aitäh. Edasi järgneb igapäevane kordusõppus teemal, kuidas tuleb kahvlit hoida - Emili õpetab ning vanemad kuulavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar