Esimest ööd kokkuvõttes võib tõdeda, et ei olnudki kõige hullem. Tõeliselt üllatas, et Joonatan ei röökinudki tundide kaupa vaid ta tõepoolest sai aru, mis värk on ja miks nii tehakse ning üritas anda endast parimat. Loodame, et edasi läheb sama hästi!
esmaspäev, 31. jaanuar 2011
Muudatus Piimasaali lahtiolekuaegades
Meie kohaliku piimasaali omanik ja juhataja leidis pärast kuudepikkust ületöötamist, et nii ikka enam edasi ei saa ning nüüdsest on puhvet öösiti suletud. Plaanitavast muudatusest informeerisime varakult ka klientuuri ning seletasime rahulikult, et miks ja kuidas. Juhataja läbis korraliku vaimse ettevalmistuse ning kohale toodi igaks juhuks kui mõni klient peaks lausa laamendama hakkama ka puur, tuntud ka võrevoodi nime all. Nagu arvata võis, jäi midagi ikkagi segaseks ning vihane klient oli öösel puhveti ukse taga, tegi kõvemat häält ning nõudis piima. Juhtisime lärmaja tähelepanu uut töökorraldust kajastavale sildile, võtsime kaissu, silitasime pead ning laulsime karumõmmi unelaulu. Noormees taltus üpris kiiresti ning ülejäänud öö ta tõepoolest andis endast parima, et magama jääda, kuid vanad harjumused on visad kaduma ning nii me siis siplesimegi kahekesi hommikuni - üks tukkus, pisut hiljem jälle virgus, kurtis oma kurba saatust ning seda kõike kümneid ja kümneid kordi järjest. Teine kiitis esimest tema pingutuste eest, sügas selga, jorises laulda ning tundis kaasa nii poisile kui endale. Lõpuks nagu lubatud kell 7.30 tehti mõlema poole rõõmuks Piimasaal jälle lahti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
8 kommentaari:
Tubli tulemus! Joonatan jõuab Vaimule järgi. Vaimul ka piimasaal juba oma 2-3 kuud öösiti suletud olnud. Hetkel veel see faas, kus hommikuti ikkagi kõik inimesed enamvähem maha joostakse, et rutturuttu saali saada ja lürpat-lürpat kaks sõõmu sooja piima päevaalustuseks kerre tõmmata. Õnneks on näha, et toiduna Vaim enam piima ei tarbi, vaid pigem eneserahustuseks ja sideme hoidmiseks kalli-kalli emmega. ehk teisisõnu joostakse tissi otsa siis kui armastatud perenaine on hobuseid 20+ minutit üksteisest lahus hoidnud või kui midagi ärevat on toimumas. Siis on ikka emme külg see kõige parem paik, kus turvatunnet otsida. (: Ise juba ulmesuur poiss.
Ivari vanematekodus oli üks emane, kes iga aasta poegi tõi ja sellest tulenevalt pidevalt piima andis. Ja igal aastal kui uus pesakond pesast välja toodi ja avalikuks imetamiseks läks, oli kohal üks "vana laps", kes vahepeal emast kaks korda suuremaks kasvanud. Mis ei takistanud tal tegemast nägu, et ta on tibatilluke nagu need teised ta kõrval, ja isukalt edasi imeda. Tõeline tandemimetamine.
Joonatanile ja emale jõudu. Usume oma kogemusest lähtuvalt, et hiljemalt kahe nädala pärast klientuur öösiti magab, või kontrollib vanast harjumusest ühe korra ja viisakalt.
Jätsin kogemata mainimata, et jutt oli kassidest. :))
On neid hobuseidki, kes ise suured kui mägi, aga kui emal uus varss sünnib, siis jooksevad ema küljealla imema. Enamik märasid reageerib sellele küll üheseltmõistetava kabjahoobiga, aga mitte kõik, mitte kõik....
^^
Mitte, et me Joonatani kasside või hobustega võrdleks. Üldse mitte.
tunnustame osapooli! ja elame jätkuvalt kaasa! elagu pikad uned!
Jöudu teile! Meie piimasaal on ka juba ca kuuke öösiti kinni. Meil läks vanadest harjumustest lahtisaamine natuke lihtsamalt. Piimalöhnane emme saadeti lihtsalt diivanile magama ja issi püüdis selgeks teha, et öösel tuleb magada ja mitte süüa.
Meie, perekond naiivitarid, loodame ka võimalikult kärmelt öise piimaralli lõpetada. Aga tundu, et meie piimasaal on suht pop ja klientuuri jätkub. Milleks üldse äri alustada, kui kolme-nelja kuu pärast tahta juba lõpetada, onju?
just - just, aga siiski ühel hetkel (mõnel varem mõnel hiljem) tuleb siiski äratundmine, et lehmaamet (no vähemalt mitte 24/7) ei ole vist siiski see dreamjob.
Postita kommentaar