Millal maksan memme vaeva?

Teatame uhkusega, et meie järeltulev põlv alustas täna ametlikult memme vaeva maksmist.
Olime nimelt Suislepas ja lapsed toimetasid asiselt õues. Joonatan oli reibas ja rõõmus ning keegi kohalviibinud vanemlikust ega vanavanemlikust kontingendist ei tundnud endas erilist motivatsiooni teda lõunaunne panema hakata. Hilisel pärastlõunal juhtus aga selline lugu, et laste mängu jälgival emmel tikkus diivanil silm vägisi kinni vajuma. Tegigi siis emme lastele ettepaneku, et täna võiksid nemad hoopis emme lõunaunne panna. Emili ja Joonatan haarasid mõttest kinni ning järgnes emme selja sügamine neljal käel ning Emili esitas ka unelaulu "Väikesed täiskasvanud kõik magavad juba...". Emme jäi sügavalt magama ja lapsed suundusid õue koos vanaemaga toimetama.
Pikk unevaba päev värskes õhus pani ühtlasi veel aluse mõnusale jalgpalliõhtule, sest noorem generatsioon lükkas teel Suislepast Viljandisse silma joonelt kinni ja ei avanud seda ka tuppa transportimise käigus rohkem kui vaid hetkeks. Nii saidki vanemad kell pool kümme üksteisele sügav hämmeldus näos otsa vaadata, teleka käima panna ja külma õlle klaasidesse valada. Ei mingeid vaidlusi ja väljapressimisi teemal, et kelle kord on lapsi magama panna ja kes saab rahus vutti vaadata.
Elu nagu lill!