"Lammas" all keskel - taamal kiiguvad emme ja Emili
Isadepäev algas meil Tartus, kust siis ennelõunal alustasime koduteed Tallinnasse. Kuna Joonatan pani juba Tartu linna piiril silma kinni, siis lootsime vaikselt, et ehk magab kuskil Arduni. Väga hea õnne korral võiks ta ju ka Tallinnani magada kuid nii head õnne me suurt ei lootnud. Paraku selgus kuskil Mäeküla kandis, et Joonatanil on omad plaanid ning silm tehti lahti ning koos sellega ka edasist autosõitu maapõhja needev suu. Õnneks juhtus see kõik just vahetult enne Põhjaka mõisa viita, nii et keerasimegi mõisa juurde sisse, et teha väike paus ning süüa lõunat. Emme on juba ammu soovinud Põhjaka oma silmaga üle vaadata, kuid alati on üks lastest sel hetkel maganud. Ilmselt Joonatan teadis sellest soovist ning korraldaski nüüd tervele perele mõnusa isadepäeva lõuna. Väga mõnus oli seal tõepoolest - kena interjöör, maitsev toit ning väga sõbralik teenindus. Kindlasti lähme sinna ka tulevikus, sest asub Põhjaka ju täpselt poolel teel Tallinnast Tartusse ning juba ülikooliajast on meeles, kuidas täpselt selle koha peal sõitmisest kõrini sai.
Isadepäeva programmilise poole eest hoolitsemise usaldame aga edaspidigi Joonatanile, sest viimased kaks aastat on näidanud, et teda on selles vallas väga raske ületada.
Emililt sai issi kingituseks särgi, kuhu Emili oli joonistanud terve meie pere koos ühe suure päikesega ning seljapoolele oli suurte tähtedega kirjutatud ISSI ALLAN. Ühtlasi tegi Emili särgid ka endale ja Joonatanile. Enda särgile joonistas ta iseenda koos Lotte ja Brunoga ning Joonatani särgile otseloomulikult auto. Emme ainult hoidis särke paigal ja kiitis takka.
1 kommentaar:
Ja mulle tegi ka särgi! : )
Postita kommentaar