Vanaema Pille tõi Emilile Kivirähu raamatu "Kaka ja kevad" ja sellega saabus ka uus ajastu teel kirjandusmaailma. Varem meeldis Emilile raamatutest pilte vaadata, kuid ettelugemisest ta suurt ei hoolinud. Juhtus isegi, et keelas lugemise sootuks ära. Nüüd aga käib Emili raamat näpus ning nõuab muudkui vanematelt lugemist. Mõnda popimat lugu oleme juba paarkümmend korda ettekandnud. Tuleb tunnistada, et tegemist on tõeliselt toreda raamatuga ning endal on ka põnev neid lugusid lugeda (kahekümnendat korda vahest ehk enam mitte...). Väikelapse jaoks sobiva pikkusega on need jutud samuti. Eriti vahva on kui Emili raamatuga saabub ning poole tunni eest esitatud lugu taas kuulata soovib, ise täie tõsidusega kuulutades: Seda lugu ei ole tükk aega lugenud.
Nüüd aga on Emili asunud nukkudega oma lemmiklugusid läbimängima. Jaotab nukkudele rollid kätte, varustab end vajaliku atribuutikaga ja muudkui mängib. Seda tegevust pealt vaadates sai selgeks ka tõsiasi, et lapse mälu on ikka imeline. Ta teab mõnda lugu sõna-sõnalt. Isegi omadus- ja sidesõnad on täpselt samad mis raamatus. Hämmastav!
Emili kindlaks lemmiklooks on hetkel "Väike puuks". Selles loos nimelt aitavad poisid väikese labidaga kõhulevajutamise teel magava tüdruku kõhust väikse puuksu välja, et viimane saaks ära oma sõprade juurde kuu peale lennata. Nüüd ongi nii, et kui meil kodus keegi pahaaimamatult magama jääb, siis võib juhtuda, et ligi hiilib mängulabidaga varustatud Emili, kes asub puuksu vabakslaskmisoperatsiooni läbiviima. Võite ise arvata, kes meil siin enamasti pahaaimamatult magab.
3 kommentaari:
väga tore lugu! puuks!
Kaka ja kevad on tõesti ülimalt äge raamat. Endalegi jäi ühel poeskäigul silma. :)
Ma juba kingin seda kõigile. See on nagu karupoeg Puhh, et lastele ja vanematele mõlemale - kummalegi veidi omal tasandil.
Postita kommentaar