laupäev, 16. jaanuar 2010

Joonatan - 2 kuud

Juba nädalapäevad tagasi sai Joonatan kahekuuseks ning nüüd on aeg anda poisi tegemistest ka väike ülevaade.  Kõhult seljale keerab endiselt. Täna hakkas keerama seljalt küljele. Uueks oskuseks on ka tugev haare - esialgu haarab haardeulatuses tolknevat ehk siis peamiselt emme juukseid. Mänguasjadeni on siit veel pikk tee minna :-).  Tundub, et Joonatan on tutvunud ka imiku arengut kirjeldavate teostega, sest täpselt kahekuuselt asus poiss käsi suhu toppima.
Õhtused röökimisminutid on uuel aastal õnneks saatekavast maas, vaid vahel harva tehakse vanade aegade nimel kõvemat häält, kuid siis ka suht lühidalt. Magama minnakse aga sellele vaatamata poole öö ajal ( no enne 12 ikka suht harva paraku). Muidu on noorhärra väga heas tujus, naerab ning suhtleb aktiivselt kõigiga, kes vaatevälja satuvad.  Ilmselgelt eelistab inimesi asjadele.
Kahekuu sünnipäeva aga tähistasime me seekord suurejooneliselt Saku mõisas, kuhu oli kogunenud mitukümmend vana tuttavat eesotsas auntie Binniega. Joonatan nautis seltskonda ja tähelepanu vägagi, misviga nautida, kui kogu aeg leidus keegi, kes poisile kinnitas kui tore ja ilus tegelane viimane on. Emme tundis ennast väga uhkelt. 
Selgituseks siis niipalju, et Sakus toimusid järjekordsed hingamiskursused ning Joonatan pidas kõik neli päeva kandelinas tsillides väga vapralt vastu. Emili seevastu kasutas titevaba aega ära ning möllas koos vanaema Pille ning issiga. 
Emmet hakkab üha enam huvitama, et kas tõesti lapse iseloom selgub juba paari esimese kuuga ja jääbki mõneks ajaks selliseks. Emili nimelt imikuna eriti suhtlusaldis ei olnud ning uuris pigem omaette mõtiskledes maailma. Väike eremiit on ta ka praegu. Mitte, et ta ei suhtleks - omainimestega suhtleb nii, et ei jõua ära kuulata. Teiste lastega aga omal initsiatiivil  - mitte mingil juhul. Täitsa põnev kohe, milline Joonatan aasta paari pärast olema saab. 
Kui Emili oli Joonatani vanune, siis vanaema Lembe ei jõudnud ära imestada, et nii tõsine beebi. Tema nii tõsist imikut ei olevat enne näinud ( endise lastearstina on vanaema Lembe aga näinud ikka tuhandeid imikuid). Emme ei saanud tookord üldse pihta, et millest vanaema räägib - Emili oli igati mõnus ja rahulik tegelane ju. Nüüd Joonatani vaadates, saab emme aru küll. Siin on kaks võimalust, kas Joonatan ongi eriliselt rõõmsameelne sell või oleme meie aastatega ikka oluliselt naljakamaks muutunud. Mõni päev tundub tõepoolest, et mine või peeglist vaatama ega sul parasjagu klouninina ees ei ole või midagi. 

3 kommentaari:

iida ütles ...

Joonatanil on lihtsalt nii lahe vanem õde ees, et paratamatult võtab naeru näole. Ma tean küll, mis ta tunneb.

Ja "pole varem nii tõsist last näinud" olevat ema vist ka minu kohta tõdenud...ei?

iida ütles ...

Ja seda ka, et kleenumatest poistest tulevad paremad ratsanikud - head kerged ja paindlikud. :D

Muhahahah. Mul on nii oma plaan su lastega. :D

her ütles ...

Õpetate lapsele varakult vene keelt nagu pildilt näha? Egas jah, kunagi pole liiga vara integreerimisega alustada. :)

Aga poos on väga asjalik. Tugevad käed kuluvad marjaks ära näiteks siis, kui ta sepandusega tutvust teeb. Nagu näed, Liis, sa ei pea Joonatani tuleviku pärast üldse muretsema, sest meil on mitu varianti välja pakkuda. Nagu ka Leena ei pea enda arvates ise lastetegemise pärast muretsema, sest meil on mitu varianti välja pakkuda.. :D

Kohutavalt oleks tahtnud teid näha kursusel.