teisipäev, 8. detsember 2009

Joonatani 1. kuu


Ja ongi meie mehike juba ühekuune. Nagu vasakult kaalu-kasvu tulbast lugeda võite, töötab meie meierei täistuuridel ning viisaastaku plaan on nelja aastaga täidetud. Lahenenud on ka Joonatani õhtuste-öiste ägamiste müsteerium - kas teie ei ägaks, kui suurendaksite ühe kuuga oma kehakaalu kolmandiku võrra?
Paar sõna ka Joonatani oskustest. Esmalt tuleb tunnistada, et kasvatame väikest imelast. 2,5 nädalasena otsustas Joonatan hakata kõhult seljale keerama. Algul mõtlesime, et kogemata, kuid ta teeb seda igapäev ja üle mõlema külje. Võib küll olla, et tegemist on miski vastsündinu refleksiga, mis mingil hetkel kaob, kuid see hetk ei ole veel saabunud. Nii, et tulge Mozarti kaema. Muud oskused-tegevused nagu ühekuustel ikka, kuid kõike seda saatmas Emili pidev kommentaar. Viimast valdab selline lobapidamatus, et Kuuse-Lemps jääb isegi parematel päevadel varju.  
Mõned näited: 
Joonatan joriseb. 
Emili: Mis sa kurjustad, Joonatan? Kas on krooksu-poiss? Emme, Joonatanil on krooksu-poiss, laseme selle krooksu-poisi välja. 

Joonatan lesib lambanahal ja asub kõvemat häält tegema.
Emili tõlgib Joonatani nuttu: Emme tule siia! Joonatan hüüab emmet. EMME!!

Joonatan tirib Münchhauseni kombel ennast juustest ning hakkab nutma.
Emili: Joonatan, kes see teeb endale haiget! Nuu-nuu, Joonatan!

Lisaks sellele kommenteerib Emili ka iseenda iga liigutust ning seda kõigis ajavormides. Näiteks kui Emili otsustab putru süüa, siis teatab ta alustuseks: Emini hakkab putru sööma. Siis süües kommenteerib, et Emini sööb putru ning lõpuks taldrikut eemale lükates teatab, et Emini sõi putru. Seoses söömisega on Emilil tekkinud tore komme lauast lahkudes veendunult teatada: "Oli väga hea toit!"
Seega võib arvata, et kui lapsed oleks ühes toas ja meie teises, siis saaksime kuuldemänguna nende kogu tegevusest osa ning kui tekst hakkaks ohtlikuks kiskuma ( stiilis: Emini teeb akna lahti...) jõuaksime veel õigel ajal kätt ette panema.

2 kommentaari:

iida ütles ...

See tuletab mulle meelde kunagisi saksa keele tunde, mis algasid nii, et kogu klass tõusis püsti, ise samal ajal: "Ma tõusen püsti!" deklameerides. Järgmiseks seisti püsti ja öeldi kooris: "Ma seisan püsti." Siis hakkasid kõigil õpilastel põlved jälle kõverduma saksakeelse lause: "Ma hakkan istuma" saatel ja lõpuks võtsid kõik jälle "Ma istun" saatel istet.
4 lauset, mis kunagi ei unune.

Pille ütles ...

Palju õnne! Palju õnne!
Imelaps tõesti. Nora hakkas viiepooleselt keerama :O
PS Mõtlesin just oma istevanni teile laenuks pakkuda, aga no ilmselt hakkab Joonatan paari nädala pärast end püsti ajama ja siis pole sellest vannist enam kasu ;)