Eilsest on meie issi talvepuhkusel ning seoses sellega me kõik siin kodus heas tujus. Joonatan on kohe eriti rahulikuks muutunud ja kui ta parasjagu ei maga siis tsillib vaikselt kandelinas või kõkerdab siputades naerda või sööb. Sellele viimasele tegevusele liiga palju aega noorhärra ei armasta kulutada. Kui samavana Emili sõi ikka järjest tubli 45min kuni tund ning emme jõudis ühe söögikorra ajal ikka mitu peatükki läbi lugeda, siis Joonataniga ei ole mõtet raamatut otsimagi hakata - 5 min ja tehtud. Söögiaegade vahed tunduvad kusjuures olema sama pikad. Müstika! Emili oli ka selline tegelane, kellele võis igal ajal tissi pakkuda, isegi kui eelnenud jorina põhjus ei olnud nälg siis viisaka lapsena ta natuke ikka sõi, kui juba pakutakse. ( see komme on muide tulnud kaasa ka "päris"toidu maailma). Joonatan seevastu ei vaevu ampsugi võtma kui nälga ei ole ja kui piisavalt kiiresti aru ei saada ja tissi nina alt ära ei koristata, siis saab kurjaks ja teatab mis asjast arvab.
Aga nüüd siis tänasest päevast - otsustasime siis, et kasutame noorhärra head tuju ja nohust tingitud tubast olemist ära ning loome veidi jõulumeeleolu. Kodukaunistamises emme eriline käpp ei ole ning mis sa siin kahe väikelapse kõrvalt ikka niiväga kaunistad - üks dorpedeerib kaunistuste valmistamist ( see tegevus eeldab ikkagi kahte vaba kätt) ja teine annab endast parima, et need võimalikult lühikesta aega kaunid püsiksid. Nii me siis võtsimegi kavva hoopis emme lemmiktegevuse ning asusime jõulutemaatikas kokkama.
Kõigepealt valmistasime pirakoogitainast, milles lõid kaasa kõik pereliikmed pluss tädi Leena.
Ning siis küpsetasime hapukapsapirukaid.
Joonatan hoidis head tuju õhtuni ning meie jõuluootus jõudis uuele tasemele. Pirukad pistsime pintslisse ja pühapäeval ootab ees piparkoogitegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar