teisipäev, 22. detsember 2009

Laulukene Kutsust ja tema Tondist

Joonatani tulekuga on meil kodus taas populaarseks muutunud tundud lastelaul/mäng "Kuts läks karja". Emilil meeldib seda kaasa deklameerida ning siis vastavalt endale või Lottele või Mõmmile võimlemist teha. Paraku perfektset K-tähte oskav Emili asendab selle paljudes sõnades T-ga ning seetõttu kõlavadki meil kodus järgnevad luuleread ( teised tähemoonutused parema arusaamise huvides hetkel ära jäetud):
Kuts läks karja 
linta-lönta linta-lönta linta-lönt
Koon tal norus, saba sorus,
meeles koju jäänud Tont.
Tuli karjast koju
vinta-vänta vinta-vänta vinta-vänt
hüppas volksti üle aia
kraapis Tondi välja, kraapis Tondi välja
sõi ära!
Nämm-nämm-nämmm.

2 kommentaari:

Merike ütles ...

Meie peres on rahvalikuks lemmikuks "Oiu-roiu roti pulmad, hiire tütar läks mehele, nirgi nooremale pojale..." Kuna salm on pikk, ei hakka kogu seda vigurluuletust ära kirjutama. Pikka aega oli see number 1 jõuluvanale lugemiseks, aga nüüd on uueks lemmikuks "Meie kiisul (Nora versioonis kassil) kriimud silmad." Nora üritas seda pühapäeval ka linnas nähtud jõulutaadile ette lugeda, luuletuse esimene pool läks kenasti, teine osas puristati ette eufooria saatel ning sõnum jäi jõuluvanale arusaamatuks.

her ütles ...

Endise kasivenna kassi nimi oi Tont :D